content top

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas esimesena Eestis korterite müüki virtuaalreaalsuses

Istud diivanil ja paned virtuaalreaalsus- ehk VR-prillid pähe. Kahe nupuvajutusega jõuad sa menüüs kohta, kust saad endale välja valida sobiva kodu, millega lähemalt tutvuda. Käid virtuaalses kodus mööda tube ringi, uurid põhiplaani, imetled vaateid ja muid pisidetaile ning valid välja korteri siseviimistluse.

Nii kirjeldab päris kodu ostmist virtuaalreaalsuse abil Uus Maa Kinnisvarabüroo digiturundusspetsialist Taavi Altpuu.

 

Kas VR on kinnisvarasektoris tulevik või juba tänapäev?

Virtuaalreaalsus on kinnisvara soetamise uus normaalsus juba lähiajal. Ja meil kui kinnisvarabürool tuleb selliste lahenduste väljatöötamisega tegelema hakata nüüd ja praegu. Kui kliendid seda enne meid ise nõudma hakkavad, oleme juba hiljaks jäänud.

Otsustasime selles valdkonnas olla Eestis teerajajaiks ja tegime Järve Tornide uusarenduses virtuaalreaalsuse simulatsiooni kõigile kättesaadavaks ja järeleproovitavaks.

 

Mida virtuaalreaalsus inimestele otsustusprotsessis juurde annab?

Kõige suurem kasutegur tuleb VR-prillide puhul välja uusarendusprojektide juures. Inimestel puudub tihtipeale arusaam sellest, milline nende uus kodu tegelikult välja nägema hakkab. Kliendile näidatakse jooniseid, kuid reaalne ettekujutus tulevasest elukeskkonnast – ruumilahendusest, asukohast ja vaadetest – jääb puudulikuks. Virtuaalreaalsus aitab uusarenduste puhul “põrsas kotis” ostu elimineerida, sest see annab võimaluse koduga tutvuda enne, kui see reaalselt valmis saab.

 

Mis vahe on aga virtuaalreaalsusel ja juba praegu eksisteerival virtuaaltuuril?

Virtuaalreaalsust ei tohi segamini ajada virtuaaltuuriga. Virtuaalreaalsus on simulatsioon, mis kujutab reaalmaailmavälist keskkonda, milles on võimalik ringi liikuda. Virtuaaltuur kujutab aga staatilist olemasolevat maailma.

Hea võrdluse saame tuua 3D piltide ja fotode vahel. 3D pildid kujutavad Sulle elukeskkonda, milline see välja nägema hakkab kui see valmis saab. Fotod aga kujutavad praegust ehk hetkelist keskkonda.

 

Kinnisvaraga võib virtuaalselt tutvuda nii kodus, kontoris kui isegi lennujaamas?

Mis nii maakleritele kui ka klientidele meeldib, on see, et virtuaalreaalsust ei pea tänapäevase tehnoloogia juures katsetama ainult kinnistes ruumides ja ühes kindlas asukohas. Näiteks Järve Tornide virtuaalreaalsuse puhul võtsime me kasutusele Oculus Quest VR peaseadme, mis võimaldab kuvada inimestele virtuaalkogemust asukohast sõltumata.

 

Milline on inimeste reaktsioon virtuaalreaalsust kasutades?

Viimaste demonstratsioonide põhjal on kõrvu jäänud laused “reaalsem kui tegelikkus”, “nagu vaataks päriselt aknast välja” või et “ma ei julge rõdule minna, ma kardan kõrgust!”. Võimalus valida sobiv siseviimistlus tõstab klientide emotsiooni veelgi. Valida saab sanruumide, uste ja põranda värvilahendusi.

 

Milliseid võimalusi pakub virtuaalreaalsus tulevikus?

Lisaks siseviimistlusele on tulevikus virtuaalreaalsust kasutades võimalik välja valida juba sobiv sisekujundus. Näiteks saab oma suva järgi paigutada diivanit, köögimööblit, valgusteid ja muid sisekujunduselemente. Teisisõnu saab koduotsija parema ostukogemuse, mis tõstab emotsiooni ning aitab teha kaalutletud otsuse uue kodu valimisel.

Kui hetkel on võimalik inimestel proovida Järve Tornide virtuaalreaalsust kolme erineva põhiplaani ja vaadetega korteril, siis eesmärk on luua uusarenduste puhul eraldiseisev portfoolio. Ja laiemalt, kui hetkel veel enamasti tutvustatakse objekte PowerPointi abil, siis varsti lükkab virtuaalreaalsus sellise esitlusviisi kõrvale.

 

Millal on oodata Eestisse esimest virtuaalreaalsus kinnisvaraportaali?

Kinnisvarakuulutuste ümberkolimine virtuaalreaalsusmaailma võtab aega, sest praegu ei ole see veel majanduslikult kuigi otstarbekas tegevus.

Kui kaua veedab keskmine eestlane tänasel päeval aega oma nutitelefonis ja võrdluseks – kui kaua teeb ta seda virtuaalreaalsuses? Nutitelefoni kasutas 2017.aastal keskmine eestlane ligi 4 tundi päevas (Kantar Emor TNS Meediapäeva uuring) ja virtuaalreaalsust ei kasutatud praktiliselt üldse. Kuid, ajad on muutumas. VR-prille ostetakse juba kodudesse ning rääkimata sellest, et samal tehnoloogial põhinevad mängutoad on ka meil aina enam populaarsust kogumas.

 

Millisesse situatsiooni paneb virtuaalreaalsustehnoloogia kinnisvarasektori?

See paneb meid oma äriprotsesse efektiivsemaks muutma, innovatiseerima ja uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Lõppkokkuvõttes ei muuda see ainult kinnisvara ostu- või müügiprotsessi – see aitab tõsta ka personali professionaalsust, pakkudes näiteks interaktiivsete koolitussüsteemide loomist.

 

Nii et virtuaalreaalsus kinnisvara- ja laiemalt üldse äris, on tulemas, et jääda?

Jah. Innovatsioon ei lõppe iial. Kes sellele rongile ei hüppa, jääb sellest maha ning mida kauem venitada, seda raskem on see rong kätte saada ja vagunisse tagasi ronida. Virtuaalreaalsus on üks neist vaguneist ja meie sõidame sellel kindlalt kaasa.

Järve Tornide virtuaalreaalsust saab proovida registreerides end arenduse veebilehel www.jarvetornid.ee või kirjutades jarvetornid@uusmaa.ee

Pärast registreerimist võtab maakler kliendiga ühendust ja siis lepitakse kohtumine kokku. VR kogemust saab proovida endale sobivas asukohas, leppides kokku mõlemale osapoolele sobiva kellaaja. Kohtudes on meie poolt olemas peaseade ja inimene saab virtuaalkogemust järele proovida. Järve Tornide virtuaalreaalsust saab proovida ainult Uus Maa Kinnisvarabüroo VR-prillidega.

Kommentaari

Loe edasi

ÜLLATAV: Tallinna osakaal korteritehingutes väheneb

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Juunikuu järel lukku löödud I poolaasta näitas, et kinnisvaraturul toimub hinnakasv suuremas osas Eestis sõltumata vara liigist. Hoolimata sellest, et kõik tehingud pole veel laekunud, on poolaastate omavahelises võrdluses sõlmitud ligi 50 korteritehingut enam kui mullu ning 400 tehingut korteritega enam kui 2017. aastal.

Huvitav on seejuures nende tehingute osakaalude muutus: eelmise aasta esimesel poolaastal sõlmiti Tallinnas 44,9% korteritehingute koguarvust, tänavu aga 42,1% tehingute koguarvust. Tehingute stabiliseerumisele Tallinnas viitab ka tunduvalt volatiilsem kuupõhine statistika, mis annab aimu sellest, et Tallinnas on tehingute arvu kasvulagi lähemal kui väljaspool pealinna, eriti võrdluses ülejäänud Harjumaaga.

Esimesel poolaastal sõlmiti korteriomanditega esialgsetel andmetel 11 146 tehingut, mida oli rohkem kui 2017. (10 747 tehingut) või 2018. aasta I poolaastal (11 103 tehingut). Tõenäoliselt on positiivne muutus suuremgi, sest pärast eelmise kuu kommentaari kirjutamist lisandus mais üle 350 tehingu. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga suurenes korteritehingute arv viies maakonnas, kõige suurem kasv oli üllatuslikult Ida-Virumaal (+125 tehingut), ehkki energeetikasektorist tulevate negatiivsete uudiste valguses on seal aasta II poolel pigem oodata turu rahunemist.

Võrreldes tehingute arvuga, kus me pigem näeme stabiilset arengut, pole kuni palgakasvu rahunemiseni oodata kindlust ka kinnisvarahindade osas. Esimesel poolaastal oli Eestis korteritehingute mediaanhind 1360 EUR/m2, mullu samal ajal 1347 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga langes tehingute mediaanhind vaid kahes maakonnas (Ida-Viru ja Võru), samas kui enamikes maakondades oli selle kasv vahemikus 50-100 EUR/m2.

Kõrgeim oli mediaanhind Harjumaal (1743 EUR/m2), millele järgnesid Tartumaa (1343 EUR/m2) ja Pärnumaa (1042 EUR/m2). Hoolimata hinnakasvust, on enamike maakondade hinnatase endiselt väga madal, jäädes valdavalt alla 300 EUR/m2. Positiivsed muutused maakondlikult kinnisvaraturult on aga enam kui oodatud, kuna kinnisvara kallinemine ei viita seal ainult hinnakasvule, vaid laiemale regionaalpoliitilisele arengule. Statistiliselt kõrgem hind võib tähendada ka näiteks seda, et valdavalt pakutavate remontivajavate korterite kõrval jõuavad tehingusse ka paremas seisukorras korterid, mille ostjaskonna hulgas on noorte arv, kes seostavad oma tulevikku selle maakonnaga, kindlasti kõrgem kui tavapäraste korteritehingute puhul.

Taolised arengud võiksid väikelinnadele sisendada kindlust, et noorte ja tegusate inimeste väljarännet õnnestuks kontrolli all hoida. Võrreldes mullusega oli aktiivsem ka majade ja suvilate turg. Tehingute arv suurenes poolaastate lõikes majade turul ligi 80 võrra (1193→1270) ning suvilaturul ligi 20 võrra (412→430). Majade keskmine hind oli 2019. aasta I poolaastal ligi 114 000 eurot ja suvilatel ligi 41 000 eurot, samas kui mullu olid arvud vastavalt ca 105 500 ja 35 500 eurot.

 

Tehingute hulk tavapärane

Suurematest linnadest olid arengud üsna tavapärased: võrreldes eelmise aasta I poolaastaga taandus Tallinnas korteritehingute arv ligi 300 võrra (4983→4694), ent siinkohal tuleb veelkord meelde tuletada, et tegemist on esialgsete tehingute arvuga.

Tartus toimus kerge langus (931→896), samas kui Pärnus toimus eelmise aasta madala võrdlusbaasi kõrval oodatud tõus (397→459). Narvas on korteritehingute arv püsinud stabiilsena – 2017. aastal sõlmiti seal I poolaastaga 391 tehingut, 2018. aastal 332 tehingut ja 2019. aastal 378 tehingut.

 

Uusarendused hoiavad Tallinna hinnataset

Tehingute mediaanhind pole Tallinnas langenud ning pigem iseloomustab pealinna näitaja kiirelt kerkinud pakkumishindade tulemit – esimese kuue kuuga oli korteritehingute mediaanhind 1847 EUR/m2, samas kui mullu oli see ligi 100 EUR/m2 vähem. Uusarendusturg hoolitseb ka edaspidi selle eest, et Tallinna näitajad kerkivad. Hoolimata ostuaktiivsuse kergest langusest ja kiirest hinnatõusust on ostuaktiivsus endiselt tugev.

Tartus oli korteritehingute mediaanhind I poolaastal 1420 EUR/m2 (mullu 1361 EUR/m2) ja Pärnus 1248 EUR/m2 (mullu 1171 EUR/m2). Vaid Narva ei suutnud mullust ja tunamullust tulemust parandada: ligi 400 EUR/m2 suuruselt tasemelt langes tehingute mediaanhind I poolaastal 375 EUR/m2-ni.

Kommentaari

Loe edasi
content top