Kristina Leer, Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler
Oma kinnisvara müük on suur ettevõtmine ning mida kauem on senises kodus elatud, seda keerulisem ka on, sest kes see ikka igapäev mõtleb, kuidas tulevikus kõik ostuhuvilisele meeldida võiks. Aga kui see päev on käes, tuleb hakata mõtlema, mida rääkida, mida näidata ning mis on pakutava kinnisvara plussid ja miinused.

Toimingud, mida tuleks enne müügiprotsessi alustamist teha, võivad olla väga erinevad. Kui müüki pannakse korter, milles on elatud väga vähe, pole tõenäoliselt ka palju ettevalmistusi vaja. Kui aga ollakse alustamas kodu müüki, kus elatud 20 aastat, on asju, millele mõelda, arvatust hoopis enam. Lisaks veel emotsioonid, mis seonduvad kodu kui sellise, müügiga.

 

Kosmeetiline remont – jah või ei?
Küsimus, kas enne müüki tasub korteris remonti teha või mitte, tuleb huulile paljudel. Ühelt poolt annaks see, näiline remont, müügiprotsessis eelise, sest ostja saaks kohe sisse kolida. Teisalt – äkki pole uste ülevõõpamine üldse hea mõte, sest ostja sooviks hoopis uued, oma maitse järgi olevad siseuksed paigaldada. Või ei klapi müüja ja ostuhuvilise seinavärvi eelistus.

Kui korter vajab tegelikult suurt remonti, tasuks seda just niisugusena reklaamidagi. See annab ostuhuvilisele võimaluse kõik enda soovide põhjal kujundada ning vajadusele ka ümberplaneerimisi teostada.

Kui aga müüdav korter on hiljuti renoveeritud, kuid näiteks mõne siseukse aknaklaas on mõranenud, siis see tasub küll ära vahetada. Mõnikord ajavad potentsiaalset ostjat eemale just tühised pisivead.

Täiesti out on aga odav ja kiire remont. See on juba kaugelt äratuntav.

 

Pange arved ja dokumendid valmis
Korteri dokumentatsioon muutub aina tähtsamaks – olgu selleks kuluarved või paberid teostatud remonttööde kohta. Inimesed jagunevad kaheks – on need, kes hoiavad paberid alles ja siis teised, kes seda ei tee. Kui kuulute viimaste hulka ja plaanite müüki, hakake arveid alles hoidma. Ühistutes, kus asjaajamine käib elektrooniliselt, on see veel eriti lihtne, piisab vaid meilide arhiveerimisest.

Ostjat huvitavad enim kommunaalarved, kus on näha kõik mõõdetavad kulud, ühistu ülalpidamiskulud, remondifond jne. Kuigi elektrit ostame vabaturult ning enam pole nii kindlat hinda, mille järgi midagi arvata, tasub elektriarveid samuti näidata. Seda eriti juhul, kui küte on elektriga.

Kui võimalik, näidake ostjale kõiki projekte, ehitus- ja kasutuslube. Selliste dokumentide olemasolu on seoses uue ehitusseadusega väga vajalik. Lisaks võiksid teil olla alles ka korterisse paigaldatud seadmete, näiteks küttesüsteemide, gaasikatla, boileri jms kasutusjuhendid ja paigaldajate-hooldajate kontaktandmed.

Pange tähele – kui kavatsete oma korteris teha planeeringumuudatust, ajage kohe korda kõik paberid-projektid ja load. Hiljem, kui soovite korterit müüa, on teil neid vaja. Tagantjärele erinevate tegevuste seadustamine võib osutuda väga kalliks ja ajakulukaks lõbuks.

 

Fotod – mis peab pildile jääma ja mis mitte?
Eelkõige – fotod olgu korrektsed. Ei maksa üle pingutada kunstliku ilustamisega. Sama vaas või küünlajalg kõikides ruumides ei ole hea. Kindlasti arvestage, et ostuhuviline soovib eelkõige näha suurt plaani, mitte Teie ilusat ukselinki või kardinapuud.

Pildistage kõiki ruume, kaasa arvatud esikut ja koridori. Kui majal toimuvad fassaaditööd, pildistage ka seda. Nii näitate ostuhuvilisele, et ühistu ja selle elanikud on aktiivsed ja maja korrashoiust huvitatud.

 

Kas müüa ise või maakleriga?
Artikli lõpetuseks lahkaksin ka kinnisvaramüügiga seoses enim tekkivat küsimust – kas müüa ise või kasutada maakleri abi. Kui kogu protsess tõotab tulla lihtne ja teadmisi piisavalt, saate tõenäoliselt ka ise hakkama. Kui aga asjaajamiseks pole aega ning tekib hulk lisaküsimusi või lahendamist vajavaid asju, tasub pöörduda maakleri poole.

Valige professionaalne, võimalusel kutseline maakler, ehk inimene, kes teenib selle tööga igapäevast leiba. Nende jaoks on tehingud igapäevane töö, millega kaasneb ka kõigi asjassepuutuvate seaduste ja nõuetega kursis olemine. Eelistage tunnustatud, erialastesse ühingutesse kuuluvate kinnisvarafirmade inimesi, sest neil on pikaajalised kogemused ja usaldusväärsed koostööpartnerid. Samuti on neil know-how, ehk teadmised, mis jõuavad kõigilt turuosalistelt keskpõrandale kokku. Kui proffide kohta kehtivad reeglid ja eetikakoodeks, siis üksi tegutsev odav hobimaakler ei vastutata lõppkokkuvõttes millegi eest.

Lisaks müügi korraldamisele ja pakutavale ajasäästule, aitab maakler ka keerulistes olukordades. Näiteks, kui kinnisvaraga seotud dokumendid pole korras, teab maakler täpselt, mida teha. Sama kehtib ka juriidiliste küsimuste ning kõikide eeltööde ja dokumentide vormistamiste kohta.

Maakler on ka hea vahendaja ostja ja müüja vahel, hoides emotsioonid ja arvamused lahus. Näiteks saab maaklerile anda võtmed ning ta ise käib koos huvilistega korteris ära, vahendades teile hiljem kliendi arvamuse. Kui ka pererahvas on samal ajal kodus, tasub neil külastuse ajaks ära minna. Nii on kõigil vabam tunne. Professionaalne maakler maandab pingeid, oskab kõike selgitada ja põhjendada.

Sama asi on ka tingimisega. On parem, kui kogu infovahetus käib läbi maakleri – tema tunneb turgu ning teab võimaluste piire. Tingima ei pea emotsionaalselt – inimesi solvates ning nende vara halvustades.

Kokkuvõtteks – kinnisvara müües tasub lähtuda vanast talupojatarkusest – üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Tehes kõik vajalikud ettevalmistused ning olles korrektne, olete tehingu õnnestumisele palju lähemal.

Artikkel ilmus Postimehe Kinnisvaralehes oktoobris 2015.

Kommentaari