Marina Hodus, Uus Maa Kinnisvarabüroo Tallinna äärelinna piirkonna juht, kutseline maakler
Kuigi kinnisvara puudutav dokumentatsioon peab olema alati korras, on juhuseid, et inimesed ei pööra sellele tähelepanu või hakkavad teemaga tegelema alles siis, kui maja või korterit on vaja müüa. Iseenesest väga inimlik lähenemine, sest ega mõne paberi puudumine takista majas või korteris elamist. Tegelikult on selline suhtumine väär, sest vajalike dokumentide puudumine võib tekitada suurt kahju.

Elamispindade puhul on põhitähelepanu eelkõige kasutus-, mõnel juhul ka ehitusloal. Kinnisvarabuumi ajal juhtus päris tihti seda, et hooneid ehitati ilma korrektset ehitusprojekti koostamata ning ehitus- ja kasutuslubasid taotlemata. Ajad on muutunud, inimesed viimasest kriisist palju õppinud ja suhtumine korrektsesse asjaajamisse aina paranemas. Selle taga on ka konkreetsed sammud.

Esiteks, kohalikud omavalitsused on aina järjekindlamalt teostamas kontrolli, mis sunnib ehitus- ja/või kasutusloata hoonete omanikel dokumendid tagantjärele korda ajama.

Teiseks, pangad on muutunud aina nõudlikumaks ja enamik neist väljastab laenu tingimusel, et hoonel on korrektne dokumentatsioon.

Kolmandaks, ostjad on muutunud teadlikumaks ja oskavad küsida kasutusloa olemasolu kohta, et vältida hiljem aega ja raha nõudvaid toiminguid.

Ja neljandaks – ka paljud kindlustusfirmad nõuavad samuti kasutusloa olemasolu, vastasel juhul võivad õnnetuse järel olla hüvitussummad väiksemad kui kindlustusvõtja lootis.

Kust alustada?
Nagu tänapäeval ikka, on lihtsaim viis otsida abi internetist. Soovitan alustada koduomanikele mõeldud portaalist www.omanikud.ee, kus on väga põhjalikult lahti kirjutatud kõik vajalikud sammud.

Samuti saab abi kohalikest omavalitsustest, mis omanikupoolse inistsiatiivi korral ei kiirusta kohe trahvima, vaid pakuvad välja võimalikke lahendusi.

Mõned nõuded ka lõdvenevad
Ettevalmistamisel oleva ning sügisel erinevate huvigruppide- ja ametkondadevahelises töögrupis arutlusele tuleva uue ehitusseadustiku eelnõu kohaselt ei ole tulevikus enam vaja kasutusluba kuni 60-ruutmeetrise üldpinna ja mitte enam kui viie meetri kõrguse ehitise püstitamisel, rekonstrueerimisel ja kuni 33-protsendi ulatuses laiendamisel.

Suurema kui 60-ruutmeetrise pindala ja avaliku funktsioonita hoonete puhul piisaks eelnõu kohaselt teatisest kohalikule omavalitsusele, milles öeldakse, et hoone püstitamise või rekonstrueerimise tööd on lõppenud. Ka avaliku funktsiooniga ehitised, mille pindala jääb alla 60 ruutmeetri ja kõrgus alla 5 meetri, ei vajaks kavandatud eelnõu järgi kasutusluba.

Korras dokumendid väldivad tagasilööke
Kui teie kinnisvaral on senini veel mõni luba puudu, tasub selle taotlemisega kohe täna pihta hakata. Nii väldite hilisemaid ebameeldivaid üllatusi, mis võivad ilmneda, kui tekib vajadus oma kinnisvara müüa või sellele hüpoteeki seada.

Samuti võivad puuduvad load kaasa tuua suure trahvi, seda eriti juhul, kui paberite kordaajamiseks pole omanik huvi üles näidanud.

Kommentaari