Elari Tamm, Uus Maa Kinnisvarabüroo partner, juhatuse liige

Paljude väikeinvestorite mõte töötab iga päev ühes suunas: kust teenida lisa, kuidas panna vara paremini kasvama? Kas valida kinnisvara või traditsiooniline pangahoius, väärisesemed, kuld või fondid?

Kindlasti ei ole siin ühest vastust ja kõrvalseisja võiks vastata, et kõik oleneb sellest, kus hästi läheb. Investeerija seisukohalt on raha paigutamine ühte korvi riskantne. Eesti kontekstis, kus ülekuumenemine teatud valdkondades on kerge tulema, eriti kui seda aitab võimendada finantssüsteem, tuleks oma vara investeerides riske hajutada.

Professionaalide pärusmaa?
Üldiselt kipub investeerimine tavakodanikule jääma kaugeks ning seda peetakse pigem oma ala harrastajate ja professionaalide pärusmaaks. See võib olla tingitud arusaamast, et investeerimiseks on vaja suuri summasid, samuti võib põhjuseks olla teabe puudumine või lihtsalt hirm tundmatu ees. Näiteks aktsiatega kauplemine nõuab ettevõtete tundmist ja vilumust ning aega, sest aktsiate kõikumine on tundide ja isegi minutite küsimus, mis nõuab ka aktiivsemat osalemist. Investeeringud fondidesse kipuvad jääma kaugeks seetõttu, et investeerija ei oma tegelikku ülevaadet, mida tema rahaga tehakse. Ta ei saa oma investeeringut kuidagiviisi suunata. Samas on palju tublisid ning edukaid börsimaaklereid ja fondijuhte, kes on suutnud läbi aastate tõestada oma kindlameelsust ja head vaistu ning kasvatanud investorite raha.

Hea pensionifond
Kinnisvarainvesteeringuid, et osta korter, anda see üürile ning teenida üüritulu, ei peeta väga traditsiooniliseks. Eesti turg on olnud aktiivne kõigest 20 aastat. See ei ole pikk aeg ning traditsioonid kinnisvara investeeringute valdkonnas alles kujunevad. Pärast masu, kinnisvaraturu elavnedes, on hakatud rääkima kinnisvarast kui heast lisateenimisvõimalusest. Üürikorterisse investeerimist nimetatakse ka heaks pensionifondiks. Kinnisvaraturg ei ole küll omaette maailm, vaid osake kogu majandusest, kuid selle volatiilsus on siiski palju aeglasemkui börsil toimuv. Tallinna kesklinna investeeriv Kaido ütles: “Investeerin teadlikult kesklinna, sest siinne üürnik on maksejõuline ja aktiivne inimene, üüritootlus parem, kui raha lihtsalt sukasääres hoida.”Minu küsimuse peale, miks ta näiteks kulda ei osta või ostab, vastas Kaido: “80 protsenti oma varast investeerin kinnisvarasse, mul on kriteeriumid, mida jälgin. Olen valiku suhtes äärmiselt pragmaatiline ning püüan lähtuda arvudest. Kinnisvara saan justkui käega katsuda. Ülejäänud 20 protsenti investeerin tõepoolest väärisesemetesse. Mõlemad, nii kinnisvara kui ka väärisesemed, on minu jaoks pikaajalised investeeringud. Lihtsalt kinnisvara puhul tekib igakuine rahavoog, millest elada ja investeerida. Tahan omada investeeringute üle kontrolli, sellepärast olen valinud kinnisvara ja väärisesemed.” Selleks et kinnisvara üüritulust ära elada, tuleb investeerida märkimisväärne summa raha. Siinkohal räägimegi pigem lisateenistusest, mida hoiustaja või sularaha hoidja võiks lisaks teenida. Korteri ostmine ja väljaüürimine tootlusega 5–6% on ettevõtte kaudu investeerides üsna tavapärane. Samuti võib olla investor ka alates 15 000 euroga.

Pakutakse kinnisvarahaldust
Suurem küsimus on, kuidas hallata oma üürikorterit või kortereid. Kinnisvarahaldust pakkuvad ettevõtted teevad ära selle mis vaja, et vara säiliks, kuid kinnisvarabürood suudavad pakkuda ka üürihaldusteenust. Kinnisvarabüroo maakler Kristina Sõmerik haldab praegu kuni kümmet korterit. “Esiteks teen korraliku taustauuringu ning pingutan heade üürnike leidmise nimel. Kohtun üürnikega, jälgin, et üüritasud laekuksid ning üürnikud ja üürileandjad oleksid rahul. Meelerahu on minu klientidele väga oluline, nad investeerisid kinnisvarasse ja nüüd soovivad teenida tulu.”Üürihaldusteenus maksab 10% igakuisest üüritasust, mis võib küll tootlust poole protsendi võrra vähendada, aga suurema mahu korterite puhul võib üürnike haldamine ilma haldusteenuseta ka keerukaks osutuda.

Stabiilne investeering
Kokkuvõttes on kinnisvara stabiilne investeering, sest isegi kui aktsiad liiguvad üles-alla, on kinnisvaraturg näidanud viimase 10 aasta jooksul, vaatamata üsna suurtele kõikumistele, head kasvu ja suuremat stabiilsust kui muud investeerimisvõimalused. 2003. aastal tehti Tallinna Börsil tehinguid küll viis korda vähem, kuid käive oli praegusest mitu korda suurem. Kinnisvaraturg kosub koos üldise majandusega, ning kui möödunud aastal kasvasid kinnisvarahinnad keskmiselt 10%, siis selline jätkusuutlik kasv koos kogu Eesti arenguga on ka tänavu kuni kümme protsenti.

Kommentaari