content top

Uuendamata energiamärgis võib kodulaenule kriipsu peale tõmmata

Kristiina Aderov, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Korterelamu õige energiamärgis ehitisregistris on oluline nii müüjale kui ostjale. Vaid üks väike ebatäpsus võib KredEx-i abil laenu võtta sooviva pere tulevasest kodust ilma jätta.

Kõnealune laenukäendus on populaarne nende hulgas, kes soovivad kodu osta, ehitada või hoopis olemasolevat elamist rekonstrueerida, kuid kel puuduvad lisatagatised või kes soovivad vähendada kodulaenu esmast sissemakset. Nii on võimalus saada laenu 10% omafinantseeringuga ja omades 10% sissemakset, puudub vajadus kasutada lisatagatist.

KredEx-i kodulehe andmeil kvalifitseeruvad laenukäendusele viis sihtgruppi: noored pered, noored spetsialistid, Kaitseväe või Kaitseliidu veteranid, tagastatud eluruumis elavad üürnikud ja energiatõhusa eluaseme omandajad või selle energiatõhusaks rekonstrueerijad.

Kõige suurem laenukäenduse sihtgrupp ongi just see viimane, energiatõhusaid hooneid puudutav, ning sellega on tekkinud üks paras bürokraatlik probleem. Minuni, rääkimata staažikamatest kolleegidest, on jõudnud hulk kliente, kes sooviksid kasutada seda käendust, aga korter jääb ostmata, sest maja energiamärgist ei ole registris uuendatud.

 

Probleem registris

Selleks, et energiatõhusa eluaseme omandajaks kvalifitseeruda, on kehtestatud nõue, et korterelamu peab olema vähemalt energiamärgisega C. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses seisab, et nende järgimine ei ole nõutav näiteks muinsuskaitse all olevates elamutes või siis hoonete puhul, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas. Vastavalt ehitusseadusele on energiamärgise kehtivusaeg kümme aastat.

Probleem on aga selles, et omal ajal, kui energiamärgis muutus kohustuslikuks, väljastati näiteks kortermajale klass „E“. Hiljem on maja kapitaalselt renoveeritud ja soojustatud, aga energiamärgise muutmiseks taotlust ei esitatud ning ehitisregistris vaatab vastu ikka see sama „E“. Tihti pole ühistutel muudatuseks huvi, sest see ei anna korteriomanike enamusele suurt midagi juurde. Huvi on ainult neil, kes soovivad oma korterit müüa ning pakkuda seda võimalikult laiale ostjaskonnale.

Nii jääbki kaks võimalust. Esiteks, oodata, kuni kümme aastat saab täis, misjärel määratakse uus energiaklass või teiseks, kutsuda kokku ühistu koosolek ning loota, et muutmise poolt hääletaks vähemalt pooled omanikud. See kohustaks ühistut uut energiamärgist taotlema. Muide, varem piisas, kui üks korteriomanik muudatust soovis, kuid see määrus enam ei kehti.

Nii soovitangi korteriühistutel asja tõsiselt võtta ja muutmisotsus vastu võtta ning asi lõpule viia. Lisaks võiks jälgida, et juba rekonstrueerimise projektis oleks uue märgise saamine fikseeritud. KredEx’ile soovitaksin aga veidi paindlikkust – kui ikka on näha, et maja on täielikult uuendatud, tasuks järele uurida, kas vana märgis on senimaani kirjas vaid seetõttu, et keegi pole võtnud vaevaks seda muuta.

Lihtsalt kahju on, kui kellelgi jääb kodu ostmata vaid seetõttu, et ühes registris on üks täheke muutmata jäänud.

Loe edasi

Edukas kinnisvaraarendaja on võimekas, hea mainega ning oskab kuulata nõuandeid

Kristi Djomin, Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuht
Eelmisel aastal ennustasime, et jäik hinnapoliitika ja soovituste mittekuulamine kinnisvaraarenduses võib hakata osale turuosalistest probleeme tekitama. Nii ka läks. Aeglustunud või peaaegu täielikult seiskunud müük ning objektide muutumine „seisvaks kaubaks“ on osale kallima hinnaklassi arendajatele saanud igapäevaseks mureks.

Turg on vaiksem ning ostjaskond valivam ja äraootavam. Neid nüansse, millele praegu müügitegevust plaanides rõhku pöörata, on palju. Tegelikult on neid alati palju ja üldiselt on need ka igal ajal sarnased. Küll aga on sõltuvalt turuolukorrast mõnede nõuete tähtsus hooajaliselt teistest suurem.

Mulle näib, et praegu on olulisimaks oskus kuulata nõuandeid ja teiste kogemusi ning pöörata sellest lähtuvalt veelgi enam rõhku kvaliteedile ja mainele.

 

Kuula soovitusi

Pean praeguses turuolukorras üheks olulisimaks eduvalemiks nõuannete kuulamist. Ütlen ausalt, olen viimasel aastal näinud suurt hulka arendusplaane ja tohutut optimismi; kogenud head koostööd, aga ka turuolukorra mittemõistmist ning sellest möödavaatamist. Olenemata sellest, kas meil on omavahel olnud ka edaspidi koostööd või mitte, on need arendajad, kes pole nõuandeid kuulanud, omadega üsna keerulises seisus.

Know-how on oluline kapital. Näiteks kinnisvarabüroo on koht, kuhu jooksevad kokku turuinfo, kogemused, tehnilised teadmised ning turundusoskus. Selle põhjal oskavad kogenud maaklerid ka ennustada, kuidas praegune olukord võib mõjutada müügiprotsessi ja mis ootab ees tulevikus.

Koputaksin siinkohal ka välisinvestorite ja nende kohalike esindajate südametele, sest nemad võiksid olla eriti hoolikad siinsete olude selgekstegemisega. Kohati näib, et Eestit ja siinse ostjaskonna eelistusi ning maitseid samastatakse liialt oma päritoluriigiga. Kogemus ütleb, et sellise suhtumisega võib mööda panna nii planeeringute tegemisel, viimistlusmaterjalide valikul kui ka müügitegevuse kavandamisel.

 

Kvaliteet käsikäes mainega

Teine ülioluline teema on kvaliteet ja lisandväärtused, mis pärast kriisiaastaid sai täiesti loomulikuks osaks meie kinnisvaraarenduses. Kuid ehitushindade kasvu ja kasumimarginaalide vähenedes on kohati tekkinud probleeme selle saavutamisega.

Arendaja võiks plaane tehes endalt küsida – kas ta suudab täita kõik kvaliteedinõuded ja lubatud materjalivalikuid või mitte? Kui vastus on eitav, peaks mõtlema, kas plaanitud objektiga tasub üldse alustada.

Sest vaadake, arendaja ei saa oma nime määrida. Eesti turg on väike ja igasugune tahtlik või tahtmatu eksimus tuleb ruttu välja ning jääb üldsusele pikaks meelde. Usaldust ei tohi kaotada, selle tagasivõitmine on väga keeruline.

 

Tulevik võimekate päralt

Üha enam näib, et lähiaastad on pigem suurte ja/või kvaliteetsete arendajate turg. Nende turg, kel on olemas finantsvõimekus, professionaalne meeskond juhtimises kui ehitamises (või selle organiseerimises) ning hulk teadmisi ja kogemusi, kuidas ostuhuvilistele meelepärasemat korterit või maja pakkuda. Siia juurde lisagem maine.

Lihtsalt arendamisel arendamise pärast suuremat mõtet enam ei ole, sest see tähendab plaanide pidevat muutmist, pakutavate viimistlusmaterjalide poole pealt vahetamist odavama vastu või lihtsalt probleeme ehitajate ja nende leidmisega.

Seega, et olla edukas arendaja, peab olema visiooni, kogemust, raha ja oskust turgu tunnetada. Ja kui tekib kahtlusi, kas ollakse õigel teel, tasub alati küsida.

Loe edasi

Kinnisvara varjatud puudused – mis need on ja mida ette võtta?

Karlis Kolk, Uus Maa Kinnisvarabüroo jurist
Kinnisvara soetamine on tehing, mis vajab omajagu kaalumist ja plaanimist. Seda kinnitab fakt, et kinnisvaratehing tuleb läbi viia notari juures. Hoolimata sellest, kui hoolikas ja tähelepanelik ollakse, võib üheks võimalikuks probleemiks, mis sellise tehinguga kaasneb, kujuneda varjatud puuduste olemasolu ja selgitamine, kes nende eest vastutab.

Olen viimasel ajal kokku puutunud mitmete kaasustega, kus klient on ostnud endale kinnisasja ja avastab tehingujärgselt, et paraku pole kõik nii lilleline nagu lepingut sõlmides loodeti.

Näiteks ostis üks mu klientidest endale korteri, mis tema teadmise kohaselt vajas sanitaarremonti. Alustades remondiga, avastas vastne koduomanik, et remonti ei vaja ainult sanitaarruumid, vaid ka kandekonstruktsioonid, mille puhul pole enam tegemist korteri kui koduomaniku eriomandiga, vaid kaasomandi kui terve majale kuuluva osaga. Korteriühistu paraku probleemiga tegeleda ei tahtnud, vaid soovitas omanikul puudus iseseisvalt kõrvaldada.

Seesugune juhtum on liigitatav varjatud puuduse alla, sest vastavast probleemist müüja ostjat ei teavitanud ja puuduse tõttu oli uus omanik sunnitud investeerima algselt plaanitust märkimisväärselt suurema summa korteri elamiskõlblikuks muutmiseks.

Varjatud puudused ei ilmne üksnes järelturu korterite puhul. Näiteks tegelesin kliendiga, kes oli ostnud korteri uusarendusse, mille tubades oli parkettpõrand. Mõne aja pärast hakkas aga parkett mitmes kohas nii öelda paistetama. Müüja üritas küll viidata nõudele, et korteris peab pidevalt töötama ventilatsioon maksimumtasemel, kuid lõpuks, kui olime nõude esitanud, sai ka müüja aru, et niisama lihtsalt uuel asjal seesugune puudus tekkida ei tohiks. Seega nõustus müüja puuduse kõrvaldama oma kuludega.

 

Varjatud puuduse ilmnemisel tuleb reageerida koheselt

Mis aga on varjatud puudus seaduse tähenduses? „Varjatud puudus on lepingutingimustele mittevastavus, mis on esemel lepingu sõlmimise hetkel, millest müüja ostjat ei teavitanud ja mida ostja ei saanud ka ise lepingut sõlmides esemel märgata. Varjatud puudus ilmneb reeglina pärast lepingu sõlmimist, kui vastne omanik hakkab asja kasutama. Kui puudub kokkulepe ehk lepingutingimus eseme teatud omaduse suhtes, siis tuleb hinnata, kas asi vastab selleks ettenähtud kasutuseesmärgile ning lisaks ka, kas see vastab vähemalt samale kvaliteedile, mida tavaliselt omavad samasse kaubagruppi kuuluvad sarnased asjad.

Tarbijast ostja kaitseks on seaduses sätestatud kahe-aastane periood, mil tal on õigus esitada müüja vastu nõudeid seosus varjatud puudustega. Kui tegemist pole tarbijaga, siis on nõude esitamine võimalik kolme aasta jooksul. Mida see vahe tähendab? Tarbijaga on tegemist siis, kui füüsiline isik ostab oma kodu kauplejalt ehk firmalt. Kui füüsiline isik ostab kinnisvara füüsiliselt isikult või firma ostab firmalt või füüsiliselt isikult, siis pole tegemist tarbijaga.

Varjatud puuduse avastamise korral on tähtsaks faktoriks kohene reageerimine. Seaduse järgi peab tarbija, kes avastab ostetud esemel varjatud puuduse, sellest müüjat teavitama ja sellega koos nõude esitama kahe kuu jooksul. Ostja, kes pole tarbija, peab avastatud puudusest teavitama müüjat mõistliku aja jooksul. Mõistlik aeg on loomulikult üsna lai mõiste, mistõttu on kohtud võtnud eeskujuks kaks kuud, nagu seadus sätestab tarbija puhul.

 

Veendu, et asjaajamine oleks korrektne, vajadusel pea nõu juristiga

Tihtipeale tekib küsimus, kas ostja peab tõendama, et müüja teadis puudusest lepingu sõlmimise hetkel, nii et see liigituks varjatud puuduse alla. Tegelikult on aga nii, et kui lepingus vastutuse osas eraldi kokku lepitud pole, siis vastavalt võlaõigusseaduse sätetele ja kohtupraktikale pole oluliseks faktoriks see, kas müüja puudusest teadis või mitte. Ostja peab üksnes tõendama, et puudus eksisteeris juba lepingu sõlmimise hetkel ja olema hoolas, et esitaks oma nõude koheselt, kui puuduse avastab.

Varjatud puuduste ilmnemisel on ostjal eelkõige õigus nõuda, et müüja vastava puuduse oma kuludega kõrvaldaks. Kui müüja sellest keeldub, võib ostja puuduse ise kõrvaldada ja nõuda, et müüja hüvitaks ostjale tekkinud kahju. Äärmisel juhul võib ostjal tekkida ka õigus müügilepingust taganeda ja oma raha tagasi nõuda.

Et olla kindel, et müüjale esitatav nõue on korrektne, soovitan avastatud puuduse osas koheselt pöörduda pädeva juristi poole. Jurist hindab, kas tegemist on puudusega ja esitab sellest tulenevalt müüjale nõude koos vajalike dokumentidega.

Samuti saab jurist aidata müüjat, kes on tehingut sõlmimas. Lepingus on võimalik sätestada tingimused, mis vähendavad riski, et ostja pärast lepingu sõlmimist varjatud puuduste osas nõude esitab ja müüja selle eest vastutab. Näiteks saab kirja panna kõik teadaolevad puudused, mida on objektil ostjale tutvustatud. Nii ei teki hiljem vaidluseid, et kas sellest või teisest asjast räägiti või mitte. Kuivõrd kinnisvaratehingud sõlmitakse notari juures, siis pole notari rolliks osapooltele lepingutingimuste soovitamine. Seega võib külaskäik juristi juurde enne lepingu sõlmimist müüjat säästa tuhandete või lausa kümnete tuhandete eurode suurusest nõudest.

Loe edasi

Oma asjade pikemaajalisel ladustamisel tasub olla dokumentidega hoolikas ning kaasata jurist

Karlis Kolk, Uus Maa Kinnisvarabüroo jurist
Oma vara lühema- või pikemaajalisem ladustamine vastava teenusepakkuja juures on tänapäeval aina levinum teguviis. Olgu põhjuseks ühest kohast teise kolimine või esemete omamine, mida kodus hoida ei saa. Kui enamasti on tegu väga mugava võimalusega, võib aeg-ajalt ette tulla ka olukordi, kus asjad võivad kaduma minna.

Puutusime hiljuti kokku ühe õpetliku juhtumiga. Uus Maa kaubamärgi all tegutses varasemalt kolimis- ja ladustamisteenuste firma, mille teenustest otsustasime neli aastat tagasi loobuda ning kaubamärgi frantsiisi lõpetada. Sama firma võttis üle ettevõtte juhtiv spetsialist, kes tegutses edasi iseseisvalt ning teise kaubamärgi all.

Ühele kliendile oli see kolimisfirma juba kümmekond aastat pakkunud ladustamisteenust. Kuna ta elas välismaal, tundus ladustamine arukas viis asjade säilitamiseks. Kui algusaastatel käis klient oma vara laos tihtilugu vaatamas, siis mida aeg edasi, seda vähem ta huvi nende vastu tundis. Kuni 2018. aastal soovis ta oma vara laost kätte saada. Nüüd aga ilmnes, et ladustatud asjad olid aastaid tagasi teise hoiustaja varadega segamini läinud ning vastu vaatasid hoopiski võõrad esemed.

Kogu situatsiooni tegi keeruliseks asjaolu, et viimaste aastate jooksul oli kaupa liigutatud mitmete ladude vahel ning ükski teine klient pole asjade segamini minekust teavitanud. Ühtlasi tundis klient oma ladustatud asjade vastu huvi viimati neli aastat tagasi. Nagu sai mainitud, siis kolimis- ja ladustamisteenuste ettevõtte omanikud on muutunud ning nii on ka Uus Maa-l sisuliselt võimatu seda asja lahendada, sest meil ei ole õigust teostada teise firma üle järelevalvet. Lisaks on ka kogu dokumentatsioon uute omanike valduses.

Sellisel juhul ei jää muud üle kui suunata nüüdseks juba endine klient teise firma juurde ning olla vajadusel nõu ja jõuga abiks nõude esitamisel ja juriidilistes küsimustes.
Kõigile teistele saame aga jagada väärtuslikke nõuandeid, et selliseid olukordi vältida.

 

Ole ladustamisel dokumentatsiooniga tähelepanelik

Ladustamisteenuste klientidel soovitame olla dokumentatsiooniga väga hoolikas. Kõigepealt on vaja täpselt fikseerida hoiustatud vara, määrata asjadele hind ning soovitav oleks need kindlustada. Kõik dokumendid ja aktid, mis ladustamisfirmalt lepingu sõlmimise käigus saadi, on vajalik säilitada. Eelkõige on olulised ladustamisleping, üleandmisakt, määrata asjade väärtus ja lisada loetelu, et oleks võimalikult lihtne hiljem tõendada, et vastavad asjad ka lattu viidi.

Ladustamisfirma valimisel tasub heita pilk peale laole ning uurida, kas olemas on varakindlustus, sest siis ei pea klient seda ise sõlmima. Ühtlasi oleks vaja ladustamisteenuse lepingus fikseerida, kes vara kindlustab. Odavama ladustamishinna puhul võib eeldada, et ladustamistingimused on kehvemad või laol puudub vastutuskindlustus.

Samuti, kui muutub omanik või ettevõtte nimi, siis peaks klient olema tähelepanelik ning sellisel juhul tuleks teha päring, et saada ülevaade oma asjade olukorrast ja muutuste põhjustest ning kas sellest tulenevalt muutuvad ka ladustamistingimused. Näiteks, on võimalik, et uus omanik viib ühest laost kliendi vara hoopis teise, odavamasse lattu ning ladustajal puudub teavitamiskohustus, kui lao kriteeriumid on sarnased. Muutuste puhul tasub ladustamisfirmasse kohale minna. Kui see pole võimalik, siis paluda ladustamisfirmalt fotomaterjali oma asjade ja lao kohta.

Kuna tehingust tulenevad nõuded aeguvad 3 aasta jooksul, siis oleks asjade omanikul otstarbekas iga kolme aasta järel oma kaupa üle vaatamas käia või teha järelpärimine, et oleks kindlus vara korrasoleku osas. Sellisel juhul, kui kaup on kaduma läinud või on tekkinud muu probleem, saab klient näiteks vaidlustada viimase kolme aasta ladustamisarved. Samuti on sellisel juhul lihtsam kindlaks teha, mis aja jooksul probleem tekkida võis.

 

Ettevõte kannab riski ja vastutab

Ladustamisega tegeleval ettevõttel soovitame kindlasti sõlmida vähemalt vastutuskindlustus, mille puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on põhjustanud kolmandale isikule kas oma tegevuse või tegevusetuse kaudu. Ehk, kui tekibki olukord kus ettevõtte tegevuse tulemusena on hävinud/kaotsi läinud kliendi vara, siis saab abi kindlustusest.

Näiteks, Uus Maa kolimis- ja ladustamisteenused olid alati kindlustuskattega kaetud ning probleemide ilmnemisel saime olla kliendile toeks. Küll aga ei saa Uus Maa vastutada firma uue omaniku tegevuse osas, sest tema tegevuspõhimõtted võivad meie omadest erineda.

Ladustamisfirma peab olema samuti hoolas lepingu ning dokumentsatsiooniga, et võimalikult täpselt oleks kirjas ladustatud asjad ning nende väärtus. Vastasel juhul on raske ka kindlustusele tõestada, kui suures mahus on vara kadunud või hävinenud.

Suure lao puhul pole välistatud, et kaupa tõstetakse ümber ja seejärel antakse kliendile hoopis kellegi teise asjad, misjärel võib mõni pahatahtlik klient näha võimalust võõrast vara realiseerida. Ka laohooned, mis pakuvad kolimisfirmadele ladustamiseks allhanget, peaks kindlustuskatet omama, sest vaidluse puhul viivad jäljed tavaliselt ikka lattu, kus asju hoiti ning lao valdaja ei pääse vastutusest probleemi korral.

Kokkuvõtlikult on nii kliendil kui ka ettevõttel kauba ladustamisel omad kohustused ning ei tasu olla liigselt teist poolt usaldav. Mida täpsem on ladustamise leping, seda vähem on hiljem küsimusi ja vaidlusi. Kindlustus on samuti hädavajalik, kui asjad omavad erilist väärtust.

Ka lepingu kehtimise ajal ei tohiks eeldada, et osapooltel kohustused puuduvad. Tasub olla kursis kauba seisukorra ja ladustamistingimustega. Vaidluse tekkimisel peaks mõlemad osapooled näitama üles huvi probleemi lahendamiseks, eelkõige kohtuväliselt. Sealjuures on selge, et nõuded peavad olema dokumenteeritud ning esitatud seaduslikul alusel. Kui osapooled lahendust leida ei suuda, siis on alati oma õiguste kaitseks võimalus pöörduda kohtusse, kus eeldatavalt seatakse õiglus jalule.

Loe edasi

Puust ja punaseks: kuidas toimub suure ettevõtte kolimine

Fred Linnukütt, Uus Maa äripindade juhtiv maakler
Olen oma töös kokku puutunud ettevõtete juhtidega, kes ei tea, kaua võtab aega uue hoone ehitus vastavalt nende vajadustele. Nad ei peagi seda teadma, sest see pole nende eriala. Selleks on kinnisvarabürood ja maaklerid. Aga kuna on olnud juhuseid, kus otsitakse 2000-3000 m2-st uut kohta mõnekuulise etteteatamisega, mis ei ole teostatav, siis tuleks veidi selgitada, kuidas suuri üüripindu tegelikult peab planeerima.

Selleks, et mõista, mida tähendab tootmisettevõtte või suurema lao kolimine, peame alustama päris algusest. Vaatleme planeerimist kinnisvarasektori vaatevinklist ning selleks toetun oma aastatepikkusele kogemusele.

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et kogu protsessi vältab 1,5-2 aastat.

 

Kuidas kõik käib

Esmalt kaardistan ettevõtte vajaduse, mis tähendab, et kohtun selle juhiga ning kuulan ära kõik ideed ja soovid. Vajadus seisneb väga paljudes detailides nagu näiteks kolimisaeg ja selle valiku põhjus ning sihtkoht ja miks just sinna. Kas valikuid võiksid mõjutada logistika ja tööjõud, kas tegevusala tähendab suurt elektritarbimist jne.

  • Kui üldjooned on paigas, siis läheme detailsemaks. Esitatavad küsimused on järgmised:
  • Milline on ruumivajadus ruutmeetrites,
  • kui palju vajatakse elektrivõimsust,
  • palju on töötajaid, mis tingimused neile ja kuidas hoones jaotuvad,
  • palju vajatakse parkimiskohti,
  • kuidas toimub kauba laadimine,
  • millised on hoonele esitatavad spetsiifilised nõuded nagu suruõhk, kohtväljatõmbed, ruumi kõrgus, valgustus, tuletõrjesüsteem, side, läbipääsusüsteemid jne.

Eelmainitu ning lisanõuete kohta on olemas vastav nimekiri, mille ettevõtte juht koos oma inimestega ära täidab. See annab talle endale ja tulevasele üürileandjale väga selge pildi, mida on vaja ehitada ning mis võiks hakata üürihinda mõjutama.

Ajaliselt näeb kogu protsess välja selline:

  • 1-2 nädalat kaardistab ettevõte enda vajadusi, sest lähteülesanne meie poolt on väga põhjalik.
  • 2. nädalal saadame selle põhjal välja päringud arendajatele.
  • 2-4. nädalal saame pakkumised kätte.
  • 5-6. nädalal tutvub ettevõtte juhtkond pakkumistega, võrdleb, käib objekte vaatamas ja teeb esmase valiku.
  • 6. nädalal saavad väljavalitud pakkujad tutvuda ettevõttega ja teha nädala jooksul korrigeeritud pakkumised.
  • 7. nädalal teeb ettevõte uue valiku ja jätab sõelale sobivad pakkumised, millega seoses hakatakse lepingutingimusi arutama.
  • 8.-10. nädal kulub läbirääkimistele, mille tulemuseks on väljavalitud pakkujaga lepingu sõlmimine.

Nõndaks, siiani on kulunud 2,5 kuud. Ning alles nüüd hakatakse projekteerima ja ehitusluba taotlema. See võtab aega, sõltuvalt omavalitsusest, 4-7 kuud. Ehitus kestab 9-12 kuud. Ja kokku kulubki 1,5-2 aastat.

Pean toonitama, et kogu protsess võib piirduda ka ühe aastaga, aga samas võib olla ka hoopis pikem. Väga palju aitab kaasa, kui ettevõte juht teeb kiireid otsuseid nende eeltoodud nädalate sees ja projekteerimise faasis.

Juhul, kui ettevõte peab kooskõlastama oma kolimisplaanid välismaal viibiva juhtkonnaga, tuleks nad viia asjadega kurssi võimalikult varakult. Tihti võivad sellises suhtluse puhul esineda erinevad protseduurilised reeglid, mis on suures organisatsioonis paika pandud ning võivad kokkulepete saamise protsessi aeglustada.

Samuti on hea endale valida ainult üks koostööpartner kinnisvarabüroodest, läbi kelle kogu info jookseb. Maakler on selles protsessis ettevõtte juhi “parem käsi”, kes kanaliseerib ja koondab kogu vajaliku info vajadusel lühiformaati, toob turuinfot ja võrdlustehinguid, mis kõik aitavad juhil kiiremini ja paremaid otuseid teha. Maakler hoiab ära üleliigsed kõned arendajatelt ning edastab vajaliku info kokkulepitud ajal juhile, et tal jääks aega tegeleda oma põhiülesande – ettevõtte juhtimisega.

Seega, uue sobiva lao- või tootmispinna saamine on võrreldav oma maja ehitamisega, mis on pikk ja väga paljusid erinevaid nüansse hõlmav protsess. Ja kuigi vahest võib tunduda, et mõne olemasoleva pinna üürimine on lihtsam, siis tegelikult saab ruttu selgeks, et kellegi teise vajaduste ja soovide järgi ehitatud ruumikompleks ei vasta mitte kuskilt otsas teie ettevõtte vajadustele.

Parem teha see pikk protsess koos heade abilistega läbi ning ülejäänud aeg kulutada firma põhitööle ja selle arendamisele.

Loe edasi

Päranduseks saadud korter tekitab endiselt segadust

Maria Truupõld, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Pärandvara, näiteks korteri või maja, realiseerimine kinnisvaraturul tekitab endiselt päris palju küsimusi. Eriti tekitab arusaamatusi tehingu maksustamine.

Näiteks olid mul kliendid, kes soovisid müüa korterit, mis oli saadud pärandvarana. Klient arvas, et kuna korter on nende käes olnud kolm aastat, siis on juba piisavalt aega kulunud, et tulumaksu enam ei peaks tasuma. Kuid selgus, et kuna kõnealune korter ei olnud kliendi elukoht, kehtib selle müümisel endiselt tulumaksukohustus.

Vaatame lühidalt üle, kuidas sellises olukorras toimida. Inimene, kes müüb pärandvara, peab üldiselt arvestama tulumaksu tasumise kohustusega. Samas on olemas ka erandid. Näiteks:

Tulumaksuga ei maksustata pärandvara võõrandamisest saadud kasu, kui isik müüb kinnisvara, mida kasutas elukohana. Kusjuures, eluruumi kasutamist reaalse elukohana peab vajadusel ka tõestama.

Kui võõrandatavat eluruumi on kuni müümiseni kasutatud osaliselt ka muul otstarbel, näiteks üüris omanik seda välja või kasutas firma kontorina, siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate ruumide pindala suhtele.

Väga tihti arvatakse, et müstilise kahe aasta möödudes kaovad paljud maksukohustused. Siiski, ka pärandvara puhul kehtib reegel, et kui inimene võõrandab kahe aasta jooksul rohkem kui ühe elukoha, rakendatakse maksuvabastust vaid esimese võõrandamise suhtes. Kaheaastast tehingute vahelist aega loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.

Muide, kui teise elukoha müügist saadakse kahju, siis sellist tehingut arvesse ei võeta ning deklareerima ei pea, kuid tehingu dokumendid (soetamis- ja müügikulu) tuleb vähemalt viis aastat alles hoida.

Loe edasi
content top