content top

Lahendus külaliskorterite probleemile: sihtotstarbe muutmine lihtsamaks!

Triin Sõro, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Külaliskorterid ja elamud ärimaal on meie kinnisvaraturul üsna tavapärane nähtus. Samas ei peaks see nii üldse olema, kui planeeringute menetlemisel lähtutaks enam tegelikest arengutest linnaruumis ning oldaks kruntide sihtotstarvete muutmisel paindlikumad.

Kogu probleemistik on paljuski kinni üldplaneeringutes, mis on koostatud ammu ning jäänud tänaseks ajale jalgu. Näiteks võib senimaani selgelt elamupiirkonnaks kujunenud asumis paikneda suuri ärimaade lahmakaid või veel enam, korterelamute vahel toomiseks mõeldud krunte.

Selleks, et tagada linnaosade ühtlane ja jätkusuutlik areng, tuleks kriitiliselt üle vaadata maakasutusfunktsioonid. Seda enam, et laondus ja tootmistegevus kolib pigem linna äärtesse või lähivaldadesse spetsiaalsetesse äriparkidesse ning kauplused ja bürood linnaosade ja asumite keskustesse või peatänavate äärde. Teiselt poolt kasvab iga-aastaselt Tallinna elanikkond ning elurajoone tasub tihendada endisi industriaalkrunte kortermajadega hoonestades.

 

Asjaajamine lihtsamaks

Miks sihtotstarvet siis ometi ei muudeta? Aga seepärast, et tegu pole sugugi lihtsa protsessiga ning ühe krundiomaniku soovi järgi ei hakata üldplaneeringut muutma.

Samas saaks nn külaliskorterite probleemi lahendada just nimelt seeläbi, kui oleks võimalus teha maakasutusfunktsiooni muutmise ettepanek juba projekti esitamise faasis ning vaadata koos linnaplaneerijatega üle, kas selle muutmine on mõistlik ja võimalik tagamaks asumi ning linna kui terviku ühtlane areng.

Lihtsustamise eesmärk linnaruumi korrastamise kõrval oleks ka see, et ostuklientidel oleks võimalus kortereid soetada kodulaenuga, sest maakasutusfunktsiooni muutmise tulemusel oleks tegu 100% elamumaaga.

Ja loomulikult oleks asja mõte ka see, et kõik poleks mitte lihtsalt juriidiliselt korrektne, vaid ka päriselt nii, nagu peab.

Loe edasi

Uusarendusteturg seljatas madalseisu, uute korterite hulk aasta alguses kasvas

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Korteriturg on stabiilne ning tehingute hinnatõus I kvartalis jätkus. Veel enam, ka arendusturg aasta alguses elavnes ning taas tuli pakkumisele enam uusi kortereid.

Esialgsetel andmetel sõlmiti 2019. aasta I kvartalis 5086 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli 149 võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal. Tõenäoliselt on mitukümmend tehingut tehnilistel asjaoludel veel laekumata, ent kinnisvaraturu üldpilt pole suuresti muutunud: tehingute arv püsib stabiilsena ning üldine hinnatõus ei jäta puutumata ka kinnisvaraturgu.

I kvartalis oli korteritehingute mediaanhind 1401 EUR/m2, mis oli 3,9% kõrgem kui eelmise aasta samal ajal. Suure tõenäosusega jäid käesoleva turutsükli parimad ajad 2017. aastasse ning ehkki meid on väga heade aegadega ära hellitatud, on tänane turg mõõdukalt optimistlik ning pöördelistest langustest ei saa siinkohal kõneleda.

Eelmise aasta II poolaasta madalseisu näib olevat seljatanud ka Tallinna turg – I kvartalis tuli uusi kortereid avalikku müüki üle 800, mida oli rohkem kui eelmise aasta III kvartalis (588 korterit) ja IV kvartalis (670 korterit). Seejuures püsib laojäägi realiseerimine endiselt 13–14 kuu juures, mis koos tehingu- ja pakkumishindade väga väikese erinevusega (kuni 5%) viitab tugevale ostujõule. Koos suurenenud ehituslubade mahuga kasvab tõenäoliselt käesoleval aastal ka tehingute arv ning ehkki ülikallite arenduste allahindlused on juba hakanud silma paistma, on selle mõju turule väga väike.

Käesoleva aasta I kvartalis paistis pealinnas silma veel eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, kuna korteritehingute arv vähenes 173 võrra 2227ni. Tehingute hinnad teevad jätkuvalt rekordeid – vastav näitaja oli 1842 EUR/m2, mis oli ligi 100 EUR/m2 võrra kõrgem kui möödunud aasta samal ajal. Hinnatõus on tekitanud huvitava olukorra, kus keskmise hinnaga alla 2000 EUR/m2 on jäänud vaid mõni üksik linna serval paiknev arendus.

 

Stabiilne ka mujal Eestis

Teiste suuremate linnade turud peegeldasid I kvartalis samuti stabiilsust, jäädes tehingute arvu puhul pidama oma tavapärasele tasemele.

Veidi suurem oli langus Tartus (ligi 40 tehingut), kuid siinkohal tuleb arvestada nii esialgsetest andmetest tuleneva veamääraga kui ka eelmise aasta märtsis müüdud suuremahulisema uusarendusega, mis võis seda erinevust tekitada. Kokku sõlmiti Tartus 394 korteri ostu-müügitehingut, Narvas 173 ja Pärnus 172 tehingut.

Tehingute mediaanhind on neis piirkondades võrreldes Tallinnaga stabiilsem, sest uusarenduste maht ja ostujõud on madalamad. Nii jäi ka I kvartalis see näitaja juba teada-tuttavale tasemele: Tartus teist kvartalit järjest üle 1400 EUR/m2, Pärnus tõusis taas üle 1100 EUR/m2 ning Narvas jäi see 349 EUR/m2 juurde.

Erinevalt korteriturust, mis väljaspool Harju- ja Tartumaad oli juba eelmisel aastal languses, on majade ja suvilate tehingute summa osatähtsus elukondliku kinnisvara turust viimasel kümnendil olnud ülejäänud Eestis peaaegu pidevas tõusutrendis.

Jättes kõrvale oma tarbeks ehitatavale majale või suvilale kulutatud summad, oli majade ja suvilate tehingute osatähtsus 13 maakonnas 2008. aastal 29,3%, 2013. aastal 32,7% ning 2018. aastal juba 36,6%. Seega on korteriturg mujal Eestis taandunud ja oma elamistingimusi parandada soovivad edumeelsemad inimesed on uute korterite puudumise ning pakkumise vähesuse tõttu järjest enam pööranud pilgud majade ja suvilate poole.

Loe edasi

Kõrge ehitushind ei õigusta ebakvaliteetset remonti

Egon Juhanson, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Viimaste aastate hoogsa kinnisavaraturu üheks lahutamatuks osaks sai remontivajavate korterite nn flippimine, ehk kapitaalremontimine edasimüügi eesmärgil. Nüüd, mil ehitushinnad on pidevalt kasvanud ja kasumimarginaalid vähenenud, on üha suuremaks probleemiks saanud ehitustööde kvaliteet.

Flipitud korter on aastaid olnud suurepäraseks võimaluseks neile ostjaile, kes ei jaksa päris uut korterit osta või ei taha remondiga tegeleda. Samuti on niisugune korter olnud heaks investeeringuks üüriäris. Flipitud korter tähendab enamasti standardeset, kõigile sobivat siseviimistlust, uuendatud kommunikatsioone ja tihti ka köögimööblit. Väga mugav võimalus, eks ole.

Ehitushindade pidev kasv ja töökäte vähesus, millele lisandub ka üleüldine hinnatõus, on flipitud korterite pakkumishindu pidevalt kergitanud. Veel enam, kuna kasumimarginaalid vähenevad ning head ehitajat on aina raskem leida, on hakanud kannatama ka osade korterite kvaliteet. Nii on turule tekkinud kõrge hinna, kuid „üle jala“ tehtud remondiga korterid, millele ostjaid ei kipu olema ning mis viivad ka korralike flippijate mainet allapoole.

 

Kvaliteet ei tohi kannatada

Kindlasti on oma osa ka asjaolus, et remontivajavaid kortereid on saadaval vähe ning nende hinnad on kallid. Siis üritatakse väikese remondisummaga hakkama saada. Tulemuseks on aga ostjate pettumus, leviv halb maine ja teiste kartus osta renoveeritud kortereid.

Kui flippida, siis korralikult. Projekt tuleb põhjalikult läbi mõelda, saamaks aru, kas turuhinnale vastavat kvaliteeti on üldse võimalik saavutada. Ostja soovib saada lihtsat, aga korralikku viimistlust, renoveeritud kommunikatsioone ning enamasti ka köögimööblit koos töökindla tehnikaga. Keegi ei eelda luksust, kuid järeleandmisi ühe või teise asja kvaliteedis ostja ei aktsepteeri.

Renoveeritud järelturukorter on olnud heaks alternatiiviks uuele korterile ja nii peaks see olema ka edaspidi. Samuti peavad pakkumishinnad vastama seisukorrale – remontivajavatel korteritel on oma hind, renoveeritutel oma ja uutel oma hind. Et turuhinnad ja muud kulud muutuvad ja mõjutavad teineteist, on ka flipitud korteri pakkumishind muutumises. Küll aga ei tohi seetõttu muutuda pakutava korteri kvaliteet.

Loe edasi

Kinnisvaraturu väga headest aegadest on saamas head ajad

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Mitmed erinevad indikaatorid nagu tarbijate kindlustunde ja uute eluasemelaenude mahu vähenemine ning aeglasema majanduskasvu prognoos viitavad sellele, et kinnisvaraturul on väga headest aegadest saamas head ajad.

Veebruar jätkas jaanuariga sarnases rütmis, mis tähendab taaskord seda, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehingute arv vähenes, mediaanhinna tõus oli aga väikeses kasvus. Üle kogu Eesti sõlmiti 1563 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli 144 võrra vähem kui eelmise aasta veebruaris. Aasta esimese kahe kuuga on 2019. aasta juba 237 korteritehinguga miinuses. Tehingute mediaanhind oli 1355 EUR/m2, mida oli 1,7% enam kui möödunud aasta samal perioodil.

Kõige enam on tehingute langus mõjutanud neid piirkondi, kus uusarendusturg on aktiivsem olnud – näiteks Tallinna linnas on aasta esimese kahe kuuga tehingute arv vähenenud enam kui 150 võrra. 2019. aasta veebruaris sõlmiti Tallinnas 674 korteri ostu-müügitehingut, mullu sõlmiti aga 771 tehingut. Suur tehingute arvu langus on tulnud ka kõrge võrdlusbaasi tõttu. Teatavasti saabus suurem tehingute langus eelmise aasta III ja IV kvartalis, mistõttu on tänavuse aasta II pool tõenäoliselt mullusest tugevam.

Hinnatõus ning väga tugev nõudlus pole lubanud toimunud tehingute hinnal aga langeda – veebruaris oli korteritehingute mediaanhind pealinnas 1814 EUR/m2, mullu samal ajal oli antud näitaja 1776 EUR/m2.

Teistes suuremates linnades on muutused olnud laugemad – Tartus oli uusarenduste tehingute arvu vähenemise tõttu suurem langus toimunud jaanuaris, veebruaris sõlmiti mullusega võrreldes 7 tehingut enam ning tehingute mediaanhind oli 5,7% mullusest kõrgem. Seega sõlmiti Tartu linnas 121 korteri ostu-müügitehingut, tehingute mediaanhind oli 1420 EUR/m2.

Pärnus oli tehingute arv ja mediaanhind mullusega võrreldes üsna sarnane – veebruaris sõlmiti 57 tehingut, mida oli 2 võrra vähem kui mullu samal ajal. Müüdud korterite mediaanhind oli 1189 EUR/m2, mis oli 3% kõrgem kui eelmise aasta veebruaris.

Narvas on aasta algus korteritehingute arvu põhjal üsna sarnane eelmise aasta sama ajaga. Kui jaanuaris sõlmiti 13 tehingut rohkem, siis veebruaris jäi turg 15 tehinguga miinusesse. Ehkki korterite pakkumishind on enam kui aasta püsinud väga sarnasel tasemel, on pakkumiste arv langenud, mis viitab sellele, et vähem on neid, kes loodavad, et nad müüvad oma kinnisvara soovitud hinnaga maha. Veebruaris oli korteritehingute mediaanhind 344 EUR/m2, mullu samal ajal aga 414 EUR/m2.

Loe edasi

Vahe uute ja vanade korterite hindades on märkimisväärselt suur

Kairi Vanem, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Uusarenduste hinnatõus on osa potentsiaalsest korterite ostjaskonnast viinud tagasi järelturu juurde. Eriti on see näha just magalapiirkondades, kus uute ja renoveeritud vanade korterite hinnavahe on kujunenud juba päris märkimisväärseks.

Viimase poole aasta kinnisvaramüügi statistika näitab selgelt, et uute korterite pakkumishinnad äärelinnas on järsult kasvanud, mis tähendab, et hinnatundlikumate ostjate, näiteks noorperede võimalused osta kortereid uusarendusse on vähenenud. Selle asemel on jõukohasem soetada järelturukorter. Toon mõned võrdlevad näited.

Näiteks saab tüüpilise, renoveeritud 2-toalise korteri (45-55 m2) magalarajoonides keskmiselt 70 000 -75 000 euroga, uusarendustes on sarnaste üldpindadega korterid hinnavahemikuga 92 000-103 000 eurot. See teeb keskmiseks hinnaerinevuseks uue ja vana vahel 17 000 – 28 000 eurot.

Kolmetoaliste puhul on hinnavahemikud (60-75m2) vanemate korterite osas 90 000 – 105 000 eurot ning uusarenduste sarnaste korterite puhul keskmiselt 120 000 -155 000 eurot, mis teeb uue ja vana hinnavaheks 30 000 – 50 000 eurot. Muide, laias laastus saab uue kahetoalise korteri hinna eest renoveeritud kolmetoalise vanema korteri.

Rõhutan, et need on keskmised vahemikud. Alati on olemas erisusi, kuid neid kipub siiski harvem olema.

 

Vanal korteril omad eelised

Kindlasti võib nii mõnelgi ostuhuvilisel tekkida emotsionaalne tõrge, kui ta võrdleb näiteks tuliuut korterit, kus pole keegi veel elanud mõne vanema korteriga, kus on elanud ehk mitmeid peresid ning kus naabrid võivad olla kohati üsna erisugused.

Kuid, soodsama hinna kõrval saab kasutatud korterite eeliseks pidada juba teadaolevat seisukorda ja kulusid. Väga tihti peetakse eeliseks eraldi kööke ning uuemate tüüpelamute puhul ka läbimaja planeeringuid ja rõdusid.

Paljud paneelmajad on läbinud renoveerimise, mis on muutnud nad kenamaks ja vähendanud ka kõrvalkulusid. Pole sugugi tavapäratu, et vanema korteri kommunaalkulud pakuvad tugevat konkurentsi samaväärse uue korteri arvetele. Eriti, kui remondiks võetud laenudki on makstud.

Need juhtud, et „mäed“ tuleks lammutada, on juba minevikku kadunud ning peale on jäänud arusaam, et iga hoone eest tuleb hoolitseda ja seda renoveerida. Nii kestab see veel aastakümneid. Lisaks, tänagi elab 2/3 pealinna elanikest magalates. Nii öelda tallinnastumine on jätkuvalt hoogne ning igal aastal lisandub keskmiselt 5000 uut elanikku, kes kõik otsivad parima võimaliku kvaliteedi ja hinnasuhtega elamispinda.

Kokkuvõtvalt võin öelda, et kuigi järelturg on muutunud üha aktiivsemaks, jätkub ostjaskonda ka magalapiirkondadesse kerkivatele uutele korteritele. Küll aga saab pakutava lõpphind varasemast veelgi olulisemaks.

Loe edasi

Tallinnas sündis jaanuaris uus hinnarekord

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Jaanuar oli aasta algusele omaselt tagasihoidlik ning tehingute hulk mõnevõrra langes. Teisalt sündis aga Tallinnas uus hinnarekord.

Üle kogu Eesti sõlmiti esialgsetel andmetel 1593 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli veidi enam kui 100 võrra vähem kui möödunud aasta jaanuaris ning enam kui 80 võrra vähem kui detsembris. Tehingute arvu langus on olnud laiapõhjaline, ehkki piirkonniti üsna erinev.

Tallinnas müüdi 750 korterit, mis oli vaid 3 võrra vähem kui detsembris ning ligi 60 võrra vähem kui möödunud aasta jaanuaris. Tallinn on aga ka suur turg, kus uusarenduste mahu kõikumine on väiksem kui teistes linnades. Korterite hinnatõus ei näi aga vaibuvat ning teist kuud järjest tehti tehingute mediaanhinnaga uus rekord, milleks on nüüd 1878 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli see koguni 9,3% kõrgem.

Tõenäoliselt jäävad hinnad püsivalt kõrgeks ka lähiajal, kuna tänane makromajanduse prognoos ei viita kuidagi sellele, et situatsioon peaks järsult halvemuse poole pöörduma.

Tartus oli uusarendusturg jaanuaris loid, tehingute arv oli viimase 12 kuu lõikes väiksuselt teine, ületades vaid eelmise aasta veebruari taset. Kokku sõlmiti Tartus 119 korteritehingut ning nende mediaanhind oli 1319 EUR/m2, milles peegeldub üsna hästi ka tehingute struktuur, kuna tegemist oli madalaima näitajaga pärast eelmise aasta maid.

Pärnus on turg uusarenduste müügi osas olnud pikemat aega rahulik ning nii olid jaanuari arvud võrreldes eelmiste kuudega üsna sarnased, näiteks võrreldes detsembriga tehingute arv hoopis suurenes ning võrreldes möödunud aasta jaanuariga samuti. Pärnus sõlmiti kokku 54 tehingut mille mediaanhind oli 1091 EUR/m2.

Narvas suurenes tehingute arv kolmandat kuud järjest, ehkki nende mediaanhind püsib endiselt samal tasemel, kus see on viimase aasta jooksul olnud. Jaanuaris oli 57 korteri ostu-müügitehingu mediaanhind 334 EUR/m2. Positiivse poole pealt võib välja tuua seda, et korterite pakkumishinna kukkumine on Narvas pärast ligi 5 aastast langusperioodi viimastel kuudel peatunud.

Loe edasi
content top