content top

Kallis disain ja uhke mööbel võivad müügiedu vähendada

Kairi Vanem, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Kas spetsiaalne või veel enam, luksuslik sisekujundus on kinnisvara müügi puhul pluss või miinus? Võimalikud on mõlemad variandid ning müügiedukusel saab määravaks kujunduse ja mööbli stiil, hetkemood ning muidugi ka vastav hind.

Olen pikki aastaid tegelenud kallima hinnaklassi kinnisvara müügiga ning eriti just eramute puhul puutunud kokku probleemiga, kus sisekujundus on väga spetsiifilise stiili või kallite ehituslike siselahendustega. Loomulikult on igal majaomanikul õigus kujundada omale just meelepärane kodu, kuid raskused hakkavad tekkima siis, kui seda maja on vaja müüma hakata.

Müügihinna kujundamisel on üldiselt loomulikuks arvutusviisiks liita maa hind, maja ehituskulud ja sisekujundusse investeeritu kokku ning lisada sellele ajaline hinnatõus. See oleks iga kinnisvaraomaniku ideaalsoov.

Tegelikkuses juhtub tihti nii, et eriline stiil (ülimodernne, antiikne, venepärane, aegunud vms.) võib oluliselt muuta võimalikku müügihinda ja seda kahjuks mitte tõusvas suunas. Tihtipeale soovivad ostjad 10+ aastat vanades majades teha enda maitsele vastava remondi, millega kaasneb ka uus sisekujundus ning seetõttu pole eelmise omaniku poolt eramusse investeeritud kallid materjalid ja lahendused huvipakkuvad. Veel enam, need võivad osutuda lisakuluks, mida uus omanik peab pigem probleemiks.

 

Ole valmis hinnalangetuseks

Müüjal tasuks arvestada, et ostuklient peab järelturu kinnisvara otsingutel reeglina oluliseks asukohta, välist arhitektuuri, hoone seisukorda ja võimalust lihtsalt ümberehitusi või värskendusi teostada.

Inimesed, kes alustavad maja ehitamisega ning kellel on plaanis panustada tavalisest enam omanäolisse sisekujundusse ja mööblisse, oleks mõistlik arvestada asjaoluga, et tõenäosus investeeritud raha samas summas tagasi saada on väheneb iga aastaga.

Erilise mööbli olemasolul tuleks kaaluda selle eraldi müümist või siis leppida asjaoluga, et tehtud investeering jääb müügi puhul suures osas maja lisandväärtuseks.

Kahjuks ei ole harvad juhused, kus kinnisvaraomanikel on soov ideaalhinna osas kõvasti kivisse raiutud ja kompromisse ei olda vähemalt müügiprotsessi alguses nõus tegema. Aeg on näidanud, et just nende asjaolude tõttu jäävad turule paisatud objektid esialgu müümata ning hiljem saavad neist juba pikalt üleval „rippunud“ objektid, mis jäävadki pikaks ajaks müügiportaalidesse seisma.

Et seda vältida, tasub tõsiselt arvestada, et praegune popp disain või šikk mööbel ei pruugi 10 või 15 aasta pärast nii atraktiivne ja hinnatud enam olla. Siiralt soovitan kuulata maakleri nõuandeid ning olla valmis kujunenud hinnaootust muutma.

Toetudes pikaajalisele kogemusele võin väita, et eestlane on majausku ja õigesti hinnastatud, mis iganes asukohas ja aastal ehitatud eramu saab müüdud kiiresti.

Loe edasi

Uusarenduste eelmüügid on hakanud pikenema

Igor Habal, Uus maa Kinnisvarabüroo analüütik
Kuigi uusarendusteturg näitab endiselt häid statistilisi numbreid, on aina enam tajutav teatav ebakindlus, mille üheks avaldumisvormiks on pikenenud eelmüügiajad.

Septembris sõlmiti Tallinnas esialgsetel andmetel 759 korteritehingut, mis oli küll kõrgem kui juulis ja augustis, ent kolmandat kuud järjest jäi võrreldes eelmise aastaga tehingute arvu näitaja miinusesse. Langust mõjutavaid asjaolusid on mitmeid, kuid kindlasti tuleb välja tuua võrreldes mullusega väiksemat uusarenduste mahtu, millest me ka käesoleva aasta algul teada andsime.

Hinnakasvu osas säilib ilmselt mõõdukas optimism: hinnatõus on hakanud vaikselt pidurduma, ent hindade stabiliseerumisest on veel vara rääkida. Septembris oli tehingute mediaanhind 1779 EUR/m2, mis jäi alla vaid tänavuse aasta juunile. Võrreldes möödunud aastaga suurenes tehingute mediaanhind 7%.

Suurimat kõneainet pakuvadki just uusarendused, sest järelturg on olnud juba pikemat aega stabiilses seisus. Kuigi numbrid on endiselt kenad, tajutakse aina enam ebakindlust, mis väljendub selles, et uute projektide eelmüügiajad on üha pikemad. Arendajad soovivad olla kindlad, et enne ehitama asumist on piisav hulk potentsiaalseid ostjaid olemas.

Tartus jäi september võrreldes eelmiste kuudega tagasihoidlikumaks. Sõlmiti 141 korteritehingut, mida oli 15 võrra vähem kui samal ajal möödunud aastal. Tehingute mediaanhinna kasv on Tartus sel aastal olnud aga eriti ilmekas, seda varasema aasta madala võrdlusbaasi tõttu – aasta esimese kuuga suurenes mediaanhind 8,4%, septembrikuu võrdluses koguni 17,3%. Septembri näitaja (1434 EUR/m2) jäi viimaste aastate osas alla vaid tänavusele jaanuarile.

Ka Pärnus on trend hindade jätkuvale tõusule, samas tehingute arv kasvu ei näita. Septembris sõlmiti suvepealinnas 60 tehingut, mida oli 28 võrra vähem kui aasta tagasi. Aasta esimese üheksa kuuga on tehingute arv vähenenud 50 võrra, samas suureneb mediaanhind teist aastat järjest üle 10% aastas (aasta esimese üheksa kuuga 11,1%). Septembris oli tehingute mediaanhind 1130 EUR/m2.

Seega jätkub väiksemates linnades Tallinna poolt käima lükatud kiire hinnatõus, ent tehingute arv on mitmel pool 2018. aastal stabiliseerunud, kontrastiks varasemate aastate suurele kasvule.

Loe edasi

Segadus parkimiskohtadega võib korterimüügi untsu keerata

Egon Juhanson, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Pole mingi uudis, et rahva autolembus on tekitanud endistes magalapiirkondades parkimiskohtade nappuse tõttu paraja anarhia. Vähe sellest, et tekkinud olukord rikub ümbruskonda, tekitab elanikele ja külalistele kõvasti ebamugavust ning ajab naabreidki tülli, võib korralagedus parkimisega keerata kihva ka korteri müügi.

Probleem on olnud päevakorras juba aastaid ning selle põhjuseid on kolm: vanemad piirkonnad ei ole planeeritud suurt autodehulka vastu võtma, peredes on tihti rohkem kui üks sõiduvahend ning suhteliselt ebapopulaarne ühistransport, mis ei meelita autoinimesi bussidesse. „Vürtsi“ lisab veel asjaolu, et paljudes piirkondades pole lubatud maja sissesõiduteele paigaldada tõkkepuud ja see toob olukorra, kus olemasolevaid kohti võivad ära võtta teiste majade elanikud või nende külalised.

Uusarendustes on parkimine korraldatud, olemas on fikseeritud kohad ja korrapärane süsteem. Samas võib, sõltuvalt asukohast, probleeme esineda ka siin. Näiteks pole lahendust leitud külalistele või siis on pere kahele autole lisandudu veel kellegi tööauto, millele enam kohta ei ole. Üldjuhul on uusarendustes ettenähtud 1,2 parkimiskohta korterile, kuid tänasel päeval on seda eelkõige äärelinnas, kus elab rohkem autoomanikke ja kahe või enama masinaga perekondi, kindlasti vähe.

Segadus parkimiskohtadega võib takistada korterite müüki. On juhuseid, kus ostuhuviline on tehingust loobunud, sest parkimiskohtadega toimuv on talle arusaamatu. Samuti võib see probleem mõjutada ka korteri likviidsust, sh selle hinda. Markantsematest näidetest võib esile tuua aga selle, kuidas huviline on läinud õhtul kell 10 maja ümber luurele ning näinud, et erinevalt päevasest ajast valitseb seal täielik kaos ning võimalus hilisemal ajal autole kohta leida on võimatu. Loomulikult ei lähe sellisel juhul tehinguks.

Probleemi leevendamiseks vaatavad paljud linna poole, millel on tegelikult hoobasid olukorra parandamiseks. Eelkõige oleks vaja ellu viia konkreetne parkimismajade rajamise süsteem, sest olemasolevad paneelmajade krundid on väiksed ja puudub reaalne võimalus parkimiskohti ehitada. Linn on andnud nn magalapiirkondade korteriühistutele võimaluse rajada parkla linna maale, kuid see protsess on aeganõudev ning kallis.

Uusarendustes on kitsaste olude puhul lahenduseks ilmselt vaid maa-aluse parkimiskorruse rajamine. Tõsi, tegu on kalli ehitusega, mis kajastub ka korterite lõpphinnas, kuid samas jätaks see lahendus maja ümbrusse enam ruumi ning teisalt võiks ahvatlev olla ka see, et talvel saab majast väljumata otse sooja autosse istuda.
Seni, kuni asjad on, nagu on, peab korterimüüja olema valmis parkimiskoha puudumist võtma kui likviidsust vähendavat tegurit.

Kuigi kõik ei oma autot ning seda aina enam just nooremas generatsioonis, peab siiski arvestama, et autoomanikke üldiselt on enam siiski äärelinnades ja keskustest eemal, kus ühistransport pole piisavaks alternatiiviks.

Loe edasi

Majaka on järgmine suur edulugu

Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Kunagi Vana-Lasnamäeks nimetatud, praegu Majaka asumina tuntud pangapealne elamurajoon on kiirete arengute keerises, muutudes üha hinnatumaks elupiirkonnaks noorte professionaalide seas.

Need ajad, mil Majaka kanti kardeti, on ammu möödas. Maju tehakse korda, peatänav on rekonstrueeritud ning kerkib ka uusi elamuid. Ülemiste City ja laiemalt kogu piirkonna kiire areng toob üürihuvilisi, kes kõik lähedalasuvates ettevõtetes juba praegu või tulevikus tööle asuvad. Loomulikult hoiab huvi kõrgel ka kesklinna-lähedus.

Nii on asumist saanud üha populaarsem elupiirkond, kus omale kodu üürida, aga miks mitte ka osta. Väga palju noori professionaale nii Eestist kui välismaalt tunnevad huvi Majaka kanti kolimise vastu, sest asukoht on soodne kõikjale jõudmiseks ja seda ka siis, kui autot ei oma. Tramm viib kiirelt nii Ülemistesse, kesklinna, Peterburi teele, rongi- ja lennujaama. Tulevikus asuvad Ülemistel ka Rail Balticu peaterminaal ning bussijaam. Samas on Majaka asum omajagu suletud, nii et liiklus ja transpordisõlmed ei sega elamist.

 

Vaja väikekorteritega üürimaju

Majakas on elamuid mitmest erinevast ajastust – alates tsaari-aegsetest puitelamutest kuni moodsate tornideni välja. Väga omapärane elukeskkond on 1940ndate lõpus ja 1950ndatel rajatud stalinistliku arhitektuuriga kvartalid Sikupilli tänava ja Peterburi tee vahelisel alal, mis meelitavad elanikke avarate, kõrgete lagedega korterite ning lopsaka haljastusega.

Piirkonnas on aga senimaani veel tühje krunte ja erineva otstarbega vanemaid hooneid, mida saaks uusehitistega asendada või rekonstrueerida.

Arvestades asukoha spetsiifilisust Ülemiste ja kesklinna vahel, sobiksid Majaka asumisse väiksemate korteritega arendusprojektid, kuhu investorid saaksid soetada elamispindu väljaüürimiseks või noored osta oma esimese kodu. Niisamuti oleksid minevaks kaubaks ka aktuaalseks saanud mikrokorterid. Katsetada tasub ka klassikaliste üürimajadega, millel üks omanik.

Kokkuvõttes. Majaka kohta „uus Kalamaja“ ei ütleks, kuna olemuselt on tegu kahe täiesti erineva asumiga, kuid oma populaarsuse kasvus saaks paralleele tuua küll.

Loe edasi

Pooltühjad kontorihooned võiks mikrokorteriteks kujundada

Triin Sõro, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Kinnisvaraturul aktuaalseks teemaks kujunenud mikrokorterite järele on nõudlus pidevalt kasvav, sest stabiilset, teisalt paindlike tingimustega üüripinda vajavad nii siseriiklikult rändavad töötajad kui ka siia lühemaks või pikemaks ajaks saabuvad välismaalased. See on aktiivne turg, millesse on valmis panustama nii väikesed jaeinvestorid kui ka suured tegijad, kes oleksid huvitatud tervetest üürimajadest.

Tallinn meelitab paljusid ning linna elanikkond on pidevalt kasvav. Seetõttu on aktiivse kinnisvaraturu valguses üha rohkem vaja ka üürikortereid, kusjuures, üha enam just mikrokortereid, mille väike üldpind võimaldaks madalamaid kulusid ning investorist omanik paindlikkust ja stabiilsust.

Kui siiani on minikorterite turul teinud ilma peamiselt kohalikud investorid, siis aina enam on saabunud ka välismaalaseid. Nii olen viimasel ajal tegelenud üüriinvestoritega, kes on pärit näiteks Prantsusmaalt ja Hollandist.

 

Oluline on paindlikkus

Mikrokorterite elanikkond on mitmekesine, sisuliselt läbilõige ühiskonnast. Nende hulgas on ka palju hooajalise tööga Tallinna saabuvaid kohalikke või välismaalaseid, tudengeid ning ka neid, kes vajavad vaid lühiaegset üürilepingut.

Nagu üldiselt tavaks, nii on ka mikrokorterite puhul üürilepingu pikkuseks eelistatult aasta, millele tõusvas trendis järgneb üürimine 3-4 kuuks suveperioodil.

Samas on just mikrokorterite puhul üheks oluliseks teemaks tõusnud paindlikkuse võimaldamine üüriperioodi pikkuses. Aastase või suveperioodi lühiajalise lepingu kõrval vajatakse tegelikult väga erineva pikkusega üürilepinguid igasugustel aegadel. Näiteks, paljud välismaalased tulevad siia tööle mõne projekti raames, mis kestab 2-4 kuud. Piisavalt pikk aeg, et mitte hotellis elada, kuid samas paljud korteriomanikud selliseid vahemikke ei paku. Kes pakub, on üüriturul kindlalt eelisseisus.

 

Mikrokortereid üüritakse kõikjal

Kui välismaalased valivad elukoha peamiselt kesklinna või mõne ülikooli lähedusse, siis mujalt Eestist tulijad on asukoha suhtes avatumad ning otsivad pigem soodsamat üürihinda. Neid inimesi, kes ostavad mikrokorteri päriselt oma koduks, on aga väga üksikuid.

Mikrokorterite eelistaud üldpinnad on vahemikus 16-24 ruutmeetrit. Vanemate hoonete rekonstrueerimise käigus on pakkumisele tulnud ka väiksemaid tube, kuid nende järele ei pruugi nõudlus enam nii suur olla. Suurema üldpinnaga kortereid käsitletakse aga pigem juba nn stuudiote või ühe-toaliste korteritena.

Investoril tasub seega arvestada, et nii üldpinnast kui asukohast sõltub mikrokorteri üürihinnatase, kuid teisalt on üürnik pea alati ka olemas. Nagu juba ennist kirjutasin, sõltub inimese päritolust üsna palju, kuhu ta eelistab elama asuda. Niisamuti sõltub ka see üürniku tegevusalast ja sellest, kas ta elab korteris kogu üüriperioodi või näiteks vaid nädala sees.

 

Arendamiseks sobivad vanad kontorihooned

Kuigi mikrokortereid on arendusprojektidena juba mitmeid rajatud, on neile tegelikult palju enam turgu.

Näiteks eriti tasub sellele mõelda neil vanemate büroomajade omanikel, kelle valduses olev kontorihoone pole enam eriti atraktiivne, kuid oma konstruktsioonide ja asukoha mõttes sobiks hästi üürimajaks. Vanad büroomajad on enamasti koridorsüsteemis, mis võimaldab nende kohandamist mikrokorteritega majaks.
Asukohana sobivad nii kesklinn, erinevad tõmbekeskused, nagu näiteks Tallinna Tehnikaülikooli ümbrus või hoopis mõne tööstuspargi piirkond.

Mikrokorteritega maja planeerides tasub hilisemat silmas pidades kaaluda kahe erineva variandi vahel. Esiteks, ja praegu levinud võimaluseks, on valminud hoone müüa korterite kaupa edasi investoritele. Teiseks variandiks on hakata kortereid ise üürile andma, tekitades endale tervikliku rahavooga objekti. Muide, sellist üürimaja on hiljem võimalik ka edasi müüa, sest alati on liikvel institutsionaalseid suurinvestoreid, kes tunnevad selliste rahavooobjektide vastu suurt huvi.

Loe edasi

August kinnisvaraturul: Tallinnas on ehituslubade saamine aeglustunud

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Kinnisvaraturg jätkab Eesti tähtsamates linnades stabiilselt aktiivselt, samas kui mõnel juhul on märgata ehituslubade menetlusaja pikenemist.

Ehkki augustis oli tehingute arv hetkeseisuga selle aasta väikseim, on kinnisvaraturg olnud Tallinnas siiski aktiivne, mida näitab see, et aasta esimese kaheksa kuuga on Tallinnas sõlmitud ca 150 tehingut rohkem kui mullu sama ajaga. Üldiselt on pealinna kinnisvaraturg on jõudnud rahulikumasse faasi, kus tehingute arvu tõus on pidurdumas ning varasematele aastatele iseloomulikku suurt kasvu ei maksa enam oodata.

Ehitusloa saanud eluruumide maht on olnud juba mõnda aega languses. Samas ei peegelda see adekvaatselt kinnisvaraturu üldist seisundit, kuna arendajate hinnangul on ehitusloa taotlemise perioodid pikenenud. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga on peamiselt elamumaa sihtotstarbega kehtestatud detailplaneeringute maht kasvanud.

Hoolimata ehitushindade kiirest kasvust on korterite mediaanhind stabiliseerunud, jäädes sel aastal sõltuvalt kuust 1700–1800 EUR/m2 vahele ning esimese kaheksa kuu võrdluses on võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud 6,3%. Augustis müüdi Tallinnas 698 korterit, mille mediaanhind oli 1712 eurot ruutmeetri eest. Võrreldes juuliga langesid antud näitajad vastavalt 1,6% ja 1,3%. Mullune august oli tehingute arvult üks 2017. aasta aktiivsemaid, mil müüdi 866 korterit. Mediaanhind oli aga täpselt sama – 1712 eurot ruutmeetri kohta.

Teiste suuremate Eesti linnade arengud on võrreldes Tallinnaga veidi erinevad – Tartus on tänavuse aasta kasvu võimendanud eelmise aasta madal võrdlusbaas – tehingute arv on aasta esimese kaheksa kuuga suurenenud enam kui 170 võrra, mediaanhind 7,7%. Augustis oli Tartu turg samuti aktiivne – neljandat kuud järjest sõlmiti üle 170 tehingu, samas kui eelmisel aastal ei jõutud ühelgi korral taolise tulemuseni. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli augustis 1362 eurot, mis võrreldes juuliga kasvas 0,3% ning mulluse augustiga 1,7%.

Pärnu turg sõltub veelgi enam mõnest üksikust suurest arendusest, mis eelmisel aastal realiseerusid suuremas mahus kui käesoleval aastal – hinnakasv on olnud küll tugev (+15,2% võrreldes möödunud aasta kaheksa esimese kuuga), ent tehingute arv on veidi vähenenud (ligi 30 võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Augustis müüdi Pärnus 90 korterit, mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 996 eurot. Võrreldes juuliga muutus see näitaja -9%, samas kui mulluse augustiga kõrvutades kasvas see 2,6%.

Loe edasi
content top