content top

Soovitus investorile: nõudlus Harjumaa üürikorterite järele üha kasvab

Carol Saarik, Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa maakler
Tallinna lähiümbrus ja Harjumaa kogub üha enam populaarsust nende seas, kes soovivad soodsamat hinda ja elada kärarikkast linnast eemal. Kui mõnesse lähivalda omale kodu soetamine on tavaline, siis sinna investeerimine mitte eriti. Aga sellele tasuks mõelda, sest nõudlus pealinna ümbruse üürikorterite järele on palju suurem kui pakkumine.

Harjumaa korteriturg on jätkuvalt aktiivne ning paljuski Tallinna mõjul ka üha olulisemaks muutuv. Olgu põhjuseks siis pealinna kõrgem hinnatase või omavalitsuste kiirelt paranev võimekus pakkuda head elukeskkonda ja taristut. Järjest enam noori peresid valivad elamiseks Tallinna või muu suurema linna asemel just mõne Harjumaa keskuse (Keila, Saku, Saue, Viimsi jne), kus on rohelisem, rahulikum ja kõik vajalik olemas.

Samuti paistab ostjaskonnas silma grupp, mille moodustavad lapsed, kes soetavad oma suureks jäänud eramutest väljakolinud vanematele või vanavanematele väiksemaid mugavaid kortereid. See ostjaskond uurib tihti ka korteri ja piirkonna tulevikuperspektiive, näiteks selleks, et aru saada, milline võiks kaugemas tulevikus olla korteri üüritulu.

Kui korter on heas seisukorras ja sissekolimiseks valmis ning hind on mõistlik ja vastab turutasemele, läheb see kaubaks väga kiiresti ja tahtjaid on mitu.

 

Harjumaa ootab investoreid

Ülalmainitu kõrval paistab silma, et korterite ostmine investeeringuks Tallinna-lähedastesse omavalitsustesse pole sugugi levinud. Harjumaa on selles osas küllaltki „katmata“ ning nõudlus üürikorterite järele on suurem kui pakkumine.

Nõutumad piirkonnad jäävad sinna, kus on rohkem töökohti, hea transpordiühendus, väljakujunenud infrastruktuur ning koolid ja lasteaiad. Popimad kohad on Keila, Saku, Saue, Laagri, Tabasalu, Peetri, Kiili ja Viimsi. Vaadates portaale, siis näeb, et nii mõneski loetletud piirkondadest on saadaval vaid mõni või lausa üks üürikorteri pakkumine.

Piirkonnad, kuhu investeerimise eesmärgil kortereid enam ostetakse, on Keila ja Peetri. Põhjused on siin enamjaolt samad, mis oma kodu soetamisel ja neid nähakse perspektiivsetena. Keilast räägitakse juba pikemat aega kui Tallinna eeslinnast ja Peetri on seda niigi, omades suurepärast ühendust kesklinnaga.

 

Otsitakse kahetoalisi korralikke kortereid

Harjumaa üüriturul on enimnõutud kahetoalised korterid, kuid hooajaliselt võivad populaarsemad olla ka ühe- ja kolmetoalised korralikud korterid.

Kahetoaliste korterite üürihinnad Harjumaa keskustes algavad 350 eurost ja kohati jõuavad välja suisa 500-550 eurole kuus. Kallimate üürihindadega piirkonnad on Viimsi ja Peetri ning soodsamad 2-toaliseid korterid leiab näiteks Keilast, Tabasalust ja Sakust. Kindlasti võib väiksemates keskustes leida veelgi hinnaga kortereid.

Üürihindade keskmine tase sõltub paljuski sellest, kui suure hulga moodustavad turul uued korterid. Neid on praegu enim Peetris ja Viimsis. Samas on arendustegevus hoogustunud ka mujal ning kvaliteetseid, uusi ja tihti ka liftiga maju on pakkumisele tulemas kõigis Tallinna lähivaldades.

Seega, kokkuvõtteks, soovitan investoreil vaadata ka Tallinnast välja, sest nõudlus lähivaldade üürikorterite järele on kasvamas. Ühelt poolt meeldib inimestele elada rahulikumas piirkonnas, aga teisalt tekib linna ümbrusse juurde ka töökohti, kuna toomist ja laondust viiakse pealinnast tasapisi välja.

Loe edasi

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas esimesena Eestis korterite müüki virtuaalreaalsuses

Istud diivanil ja paned virtuaalreaalsus- ehk VR-prillid pähe. Kahe nupuvajutusega jõuad sa menüüs kohta, kust saad endale välja valida sobiva kodu, millega lähemalt tutvuda. Käid virtuaalses kodus mööda tube ringi, uurid põhiplaani, imetled vaateid ja muid pisidetaile ning valid välja korteri siseviimistluse.

Nii kirjeldab päris kodu ostmist virtuaalreaalsuse abil Uus Maa Kinnisvarabüroo digiturundusspetsialist Taavi Altpuu.

 

Kas VR on kinnisvarasektoris tulevik või juba tänapäev?

Virtuaalreaalsus on kinnisvara soetamise uus normaalsus juba lähiajal. Ja meil kui kinnisvarabürool tuleb selliste lahenduste väljatöötamisega tegelema hakata nüüd ja praegu. Kui kliendid seda enne meid ise nõudma hakkavad, oleme juba hiljaks jäänud.

Otsustasime selles valdkonnas olla Eestis teerajajaiks ja tegime Järve Tornide uusarenduses virtuaalreaalsuse simulatsiooni kõigile kättesaadavaks ja järeleproovitavaks.

 

Mida virtuaalreaalsus inimestele otsustusprotsessis juurde annab?

Kõige suurem kasutegur tuleb VR-prillide puhul välja uusarendusprojektide juures. Inimestel puudub tihtipeale arusaam sellest, milline nende uus kodu tegelikult välja nägema hakkab. Kliendile näidatakse jooniseid, kuid reaalne ettekujutus tulevasest elukeskkonnast – ruumilahendusest, asukohast ja vaadetest – jääb puudulikuks. Virtuaalreaalsus aitab uusarenduste puhul “põrsas kotis” ostu elimineerida, sest see annab võimaluse koduga tutvuda enne, kui see reaalselt valmis saab.

 

Mis vahe on aga virtuaalreaalsusel ja juba praegu eksisteerival virtuaaltuuril?

Virtuaalreaalsust ei tohi segamini ajada virtuaaltuuriga. Virtuaalreaalsus on simulatsioon, mis kujutab reaalmaailmavälist keskkonda, milles on võimalik ringi liikuda. Virtuaaltuur kujutab aga staatilist olemasolevat maailma.

Hea võrdluse saame tuua 3D piltide ja fotode vahel. 3D pildid kujutavad Sulle elukeskkonda, milline see välja nägema hakkab kui see valmis saab. Fotod aga kujutavad praegust ehk hetkelist keskkonda.

 

Kinnisvaraga võib virtuaalselt tutvuda nii kodus, kontoris kui isegi lennujaamas?

Mis nii maakleritele kui ka klientidele meeldib, on see, et virtuaalreaalsust ei pea tänapäevase tehnoloogia juures katsetama ainult kinnistes ruumides ja ühes kindlas asukohas. Näiteks Järve Tornide virtuaalreaalsuse puhul võtsime me kasutusele Oculus Quest VR peaseadme, mis võimaldab kuvada inimestele virtuaalkogemust asukohast sõltumata.

 

Milline on inimeste reaktsioon virtuaalreaalsust kasutades?

Viimaste demonstratsioonide põhjal on kõrvu jäänud laused “reaalsem kui tegelikkus”, “nagu vaataks päriselt aknast välja” või et “ma ei julge rõdule minna, ma kardan kõrgust!”. Võimalus valida sobiv siseviimistlus tõstab klientide emotsiooni veelgi. Valida saab sanruumide, uste ja põranda värvilahendusi.

 

Milliseid võimalusi pakub virtuaalreaalsus tulevikus?

Lisaks siseviimistlusele on tulevikus virtuaalreaalsust kasutades võimalik välja valida juba sobiv sisekujundus. Näiteks saab oma suva järgi paigutada diivanit, köögimööblit, valgusteid ja muid sisekujunduselemente. Teisisõnu saab koduotsija parema ostukogemuse, mis tõstab emotsiooni ning aitab teha kaalutletud otsuse uue kodu valimisel.

Kui hetkel on võimalik inimestel proovida Järve Tornide virtuaalreaalsust kolme erineva põhiplaani ja vaadetega korteril, siis eesmärk on luua uusarenduste puhul eraldiseisev portfoolio. Ja laiemalt, kui hetkel veel enamasti tutvustatakse objekte PowerPointi abil, siis varsti lükkab virtuaalreaalsus sellise esitlusviisi kõrvale.

 

Millal on oodata Eestisse esimest virtuaalreaalsus kinnisvaraportaali?

Kinnisvarakuulutuste ümberkolimine virtuaalreaalsusmaailma võtab aega, sest praegu ei ole see veel majanduslikult kuigi otstarbekas tegevus.

Kui kaua veedab keskmine eestlane tänasel päeval aega oma nutitelefonis ja võrdluseks – kui kaua teeb ta seda virtuaalreaalsuses? Nutitelefoni kasutas 2017.aastal keskmine eestlane ligi 4 tundi päevas (Kantar Emor TNS Meediapäeva uuring) ja virtuaalreaalsust ei kasutatud praktiliselt üldse. Kuid, ajad on muutumas. VR-prille ostetakse juba kodudesse ning rääkimata sellest, et samal tehnoloogial põhinevad mängutoad on ka meil aina enam populaarsust kogumas.

 

Millisesse situatsiooni paneb virtuaalreaalsustehnoloogia kinnisvarasektori?

See paneb meid oma äriprotsesse efektiivsemaks muutma, innovatiseerima ja uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Lõppkokkuvõttes ei muuda see ainult kinnisvara ostu- või müügiprotsessi – see aitab tõsta ka personali professionaalsust, pakkudes näiteks interaktiivsete koolitussüsteemide loomist.

 

Nii et virtuaalreaalsus kinnisvara- ja laiemalt üldse äris, on tulemas, et jääda?

Jah. Innovatsioon ei lõppe iial. Kes sellele rongile ei hüppa, jääb sellest maha ning mida kauem venitada, seda raskem on see rong kätte saada ja vagunisse tagasi ronida. Virtuaalreaalsus on üks neist vaguneist ja meie sõidame sellel kindlalt kaasa.

Järve Tornide virtuaalreaalsust saab proovida registreerides end arenduse veebilehel www.jarvetornid.ee või kirjutades jarvetornid@uusmaa.ee

Pärast registreerimist võtab maakler kliendiga ühendust ja siis lepitakse kohtumine kokku. VR kogemust saab proovida endale sobivas asukohas, leppides kokku mõlemale osapoolele sobiva kellaaja. Kohtudes on meie poolt olemas peaseade ja inimene saab virtuaalkogemust järele proovida. Järve Tornide virtuaalreaalsust saab proovida ainult Uus Maa Kinnisvarabüroo VR-prillidega.

Loe edasi

ÜLLATAV: Tallinna osakaal korteritehingutes väheneb

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Juunikuu järel lukku löödud I poolaasta näitas, et kinnisvaraturul toimub hinnakasv suuremas osas Eestis sõltumata vara liigist. Hoolimata sellest, et kõik tehingud pole veel laekunud, on poolaastate omavahelises võrdluses sõlmitud ligi 50 korteritehingut enam kui mullu ning 400 tehingut korteritega enam kui 2017. aastal.

Huvitav on seejuures nende tehingute osakaalude muutus: eelmise aasta esimesel poolaastal sõlmiti Tallinnas 44,9% korteritehingute koguarvust, tänavu aga 42,1% tehingute koguarvust. Tehingute stabiliseerumisele Tallinnas viitab ka tunduvalt volatiilsem kuupõhine statistika, mis annab aimu sellest, et Tallinnas on tehingute arvu kasvulagi lähemal kui väljaspool pealinna, eriti võrdluses ülejäänud Harjumaaga.

Esimesel poolaastal sõlmiti korteriomanditega esialgsetel andmetel 11 146 tehingut, mida oli rohkem kui 2017. (10 747 tehingut) või 2018. aasta I poolaastal (11 103 tehingut). Tõenäoliselt on positiivne muutus suuremgi, sest pärast eelmise kuu kommentaari kirjutamist lisandus mais üle 350 tehingu. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga suurenes korteritehingute arv viies maakonnas, kõige suurem kasv oli üllatuslikult Ida-Virumaal (+125 tehingut), ehkki energeetikasektorist tulevate negatiivsete uudiste valguses on seal aasta II poolel pigem oodata turu rahunemist.

Võrreldes tehingute arvuga, kus me pigem näeme stabiilset arengut, pole kuni palgakasvu rahunemiseni oodata kindlust ka kinnisvarahindade osas. Esimesel poolaastal oli Eestis korteritehingute mediaanhind 1360 EUR/m2, mullu samal ajal 1347 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga langes tehingute mediaanhind vaid kahes maakonnas (Ida-Viru ja Võru), samas kui enamikes maakondades oli selle kasv vahemikus 50-100 EUR/m2.

Kõrgeim oli mediaanhind Harjumaal (1743 EUR/m2), millele järgnesid Tartumaa (1343 EUR/m2) ja Pärnumaa (1042 EUR/m2). Hoolimata hinnakasvust, on enamike maakondade hinnatase endiselt väga madal, jäädes valdavalt alla 300 EUR/m2. Positiivsed muutused maakondlikult kinnisvaraturult on aga enam kui oodatud, kuna kinnisvara kallinemine ei viita seal ainult hinnakasvule, vaid laiemale regionaalpoliitilisele arengule. Statistiliselt kõrgem hind võib tähendada ka näiteks seda, et valdavalt pakutavate remontivajavate korterite kõrval jõuavad tehingusse ka paremas seisukorras korterid, mille ostjaskonna hulgas on noorte arv, kes seostavad oma tulevikku selle maakonnaga, kindlasti kõrgem kui tavapäraste korteritehingute puhul.

Taolised arengud võiksid väikelinnadele sisendada kindlust, et noorte ja tegusate inimeste väljarännet õnnestuks kontrolli all hoida. Võrreldes mullusega oli aktiivsem ka majade ja suvilate turg. Tehingute arv suurenes poolaastate lõikes majade turul ligi 80 võrra (1193→1270) ning suvilaturul ligi 20 võrra (412→430). Majade keskmine hind oli 2019. aasta I poolaastal ligi 114 000 eurot ja suvilatel ligi 41 000 eurot, samas kui mullu olid arvud vastavalt ca 105 500 ja 35 500 eurot.

 

Tehingute hulk tavapärane

Suurematest linnadest olid arengud üsna tavapärased: võrreldes eelmise aasta I poolaastaga taandus Tallinnas korteritehingute arv ligi 300 võrra (4983→4694), ent siinkohal tuleb veelkord meelde tuletada, et tegemist on esialgsete tehingute arvuga.

Tartus toimus kerge langus (931→896), samas kui Pärnus toimus eelmise aasta madala võrdlusbaasi kõrval oodatud tõus (397→459). Narvas on korteritehingute arv püsinud stabiilsena – 2017. aastal sõlmiti seal I poolaastaga 391 tehingut, 2018. aastal 332 tehingut ja 2019. aastal 378 tehingut.

 

Uusarendused hoiavad Tallinna hinnataset

Tehingute mediaanhind pole Tallinnas langenud ning pigem iseloomustab pealinna näitaja kiirelt kerkinud pakkumishindade tulemit – esimese kuue kuuga oli korteritehingute mediaanhind 1847 EUR/m2, samas kui mullu oli see ligi 100 EUR/m2 vähem. Uusarendusturg hoolitseb ka edaspidi selle eest, et Tallinna näitajad kerkivad. Hoolimata ostuaktiivsuse kergest langusest ja kiirest hinnatõusust on ostuaktiivsus endiselt tugev.

Tartus oli korteritehingute mediaanhind I poolaastal 1420 EUR/m2 (mullu 1361 EUR/m2) ja Pärnus 1248 EUR/m2 (mullu 1171 EUR/m2). Vaid Narva ei suutnud mullust ja tunamullust tulemust parandada: ligi 400 EUR/m2 suuruselt tasemelt langes tehingute mediaanhind I poolaastal 375 EUR/m2-ni.

Loe edasi

Uuendamata energiamärgis võib kodulaenule kriipsu peale tõmmata

Kristiina Aderov, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Korterelamu õige energiamärgis ehitisregistris on oluline nii müüjale kui ostjale. Vaid üks väike ebatäpsus võib KredEx-i abil laenu võtta sooviva pere tulevasest kodust ilma jätta.

Kõnealune laenukäendus on populaarne nende hulgas, kes soovivad kodu osta, ehitada või hoopis olemasolevat elamist rekonstrueerida, kuid kel puuduvad lisatagatised või kes soovivad vähendada kodulaenu esmast sissemakset. Nii on võimalus saada laenu 10% omafinantseeringuga ja omades 10% sissemakset, puudub vajadus kasutada lisatagatist.

KredEx-i kodulehe andmeil kvalifitseeruvad laenukäendusele viis sihtgruppi: noored pered, noored spetsialistid, Kaitseväe või Kaitseliidu veteranid, tagastatud eluruumis elavad üürnikud ja energiatõhusa eluaseme omandajad või selle energiatõhusaks rekonstrueerijad.

Kõige suurem laenukäenduse sihtgrupp ongi just see viimane, energiatõhusaid hooneid puudutav, ning sellega on tekkinud üks paras bürokraatlik probleem. Minuni, rääkimata staažikamatest kolleegidest, on jõudnud hulk kliente, kes sooviksid kasutada seda käendust, aga korter jääb ostmata, sest maja energiamärgist ei ole registris uuendatud.

 

Probleem registris

Selleks, et energiatõhusa eluaseme omandajaks kvalifitseeruda, on kehtestatud nõue, et korterelamu peab olema vähemalt energiamärgisega C. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses seisab, et nende järgimine ei ole nõutav näiteks muinsuskaitse all olevates elamutes või siis hoonete puhul, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas. Vastavalt ehitusseadusele on energiamärgise kehtivusaeg kümme aastat.

Probleem on aga selles, et omal ajal, kui energiamärgis muutus kohustuslikuks, väljastati näiteks kortermajale klass „E“. Hiljem on maja kapitaalselt renoveeritud ja soojustatud, aga energiamärgise muutmiseks taotlust ei esitatud ning ehitisregistris vaatab vastu ikka see sama „E“. Tihti pole ühistutel muudatuseks huvi, sest see ei anna korteriomanike enamusele suurt midagi juurde. Huvi on ainult neil, kes soovivad oma korterit müüa ning pakkuda seda võimalikult laiale ostjaskonnale.

Nii jääbki kaks võimalust. Esiteks, oodata, kuni kümme aastat saab täis, misjärel määratakse uus energiaklass või teiseks, kutsuda kokku ühistu koosolek ning loota, et muutmise poolt hääletaks vähemalt pooled omanikud. See kohustaks ühistut uut energiamärgist taotlema. Muide, varem piisas, kui üks korteriomanik muudatust soovis, kuid see määrus enam ei kehti.

Nii soovitangi korteriühistutel asja tõsiselt võtta ja muutmisotsus vastu võtta ning asi lõpule viia. Lisaks võiks jälgida, et juba rekonstrueerimise projektis oleks uue märgise saamine fikseeritud. KredEx’ile soovitaksin aga veidi paindlikkust – kui ikka on näha, et maja on täielikult uuendatud, tasuks järele uurida, kas vana märgis on senimaani kirjas vaid seetõttu, et keegi pole võtnud vaevaks seda muuta.

Lihtsalt kahju on, kui kellelgi jääb kodu ostmata vaid seetõttu, et ühes registris on üks täheke muutmata jäänud.

Loe edasi

NÄITED: Soomlaste ja eestlaste tavad korteri ostmisel või üürimisel võivad kõvasti erineda

Eveli Lindell, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhtiv konsultant
Tihti arvatakse, et maakler tegeleb ainult müügi- ja üürivahendusega, kuid meie töös on tähtsal kohal ka ostuklientide teenindamine, et leida neile sobiv elamispind. Olen ise aidanud kodu otsida just välismaalastel, kes seda ise siin teha ei saa või tunnevad, et selleks pole aega ega teadmisi. Nagu teada, siis suurem osa välisklientidest on pärit Soomest ning kuigi me oleme paljudes asjades väga sarnased, tuleb põhjanaabrile kinnisvara müües või üürides arvestada mitmesuguste erisuste ja kohati ka täiesti teistsuguste arusaamadega.

Mida soomlased Tallinnas eelistavad? Eks ikka kesk- ja eriti südalinna kinnisvara. Kui vanasti hinnati enam näiteks Roosikrantsi või Kaupmehe tänavat, siis nüüd on vaieldamatult kõigi lemmikuks Rotermanni kvartal. Üldiselt on kõigi välismaalaste jaoks linna süda Viru keskus ja kõik, mis selle lähedal, on tegelikult väga nõutud kinnisvara.

Mõnel korral on mulle lauale pandud Tallinna kaart, osutatud Viru hotellile ja ca 5 cm raadiusega ring ümber joonistatud, et otsiksin korterit just sellesse piirkonda. Teisalt, need, kes endale kodu soetavad, eelistavad rohelisemat ja vaiksemat piirkonda – Kadriorgu, Kalamaja ja ka Noblessneri kvartalit, mis on tõusev trend.

Peamiselt eelistatakse kortereid kivimajades, puitelamuid otsivad pigem tõsised fännid. Vähe soovitakse ka eramuid. Eelistatakse uuemaid kortereid, ehk neid, mis asuvad kuni 10 aastat vanades hoonetes, kuid on ka neid, kes hindavad ajaloolist arhitekuuri, kõrgeid lagesid, originaalset kalasabaparketti jne.

 

Eesti ja Soome kinnisvaraelus hulk erinevuseid

Kui kinnisvara ostu- või üürikliendiks on soomlane, tasub arvestada sellega, et nii mitmedki tavad ja eelistused on Eestis ja Soomes erinevad. Need erisused ei tekita loomulikult mingisuguseid probleeme, kuid neid on hea teada ja vajadusel kasulik selgitada.

Järgnevalt toon välja hulga näited Eesti ja Soome kinnisvaraelu erinevustest.

  • Esmalt tasub mainida, et tehingu vormistamine on Soomes ja Eestis erinev. Soomes ei ole kinnistusraamatut, ehk ei osteta korteriomandeid, vaid hoopis osakuid ning tehingut ei vormistata notaribüroos, vaid leping sõlmitakse ostja- ja müüja vahel ning selle kinnitab “kaupan vahvistaja”, ehk inimene, kellel on õigus kinnisvaratehingut kinnitada. Need inimesed töötavad tihti pangas, aga sellega saavad aidata ka litsentseeritud maaklerid, kes on läbinud vastava koolituse.
  • Soomes on uusarendustes alati korteriga kaasas köögimööbel- ja tehnika, ning vannitoas sanitaartehnika ja vannitoamööbel (valamukapp). Eestis on köögimööbel kaasas pigem kampaaniapakkumisena.
  • Kui meil on aeg-ajalt aruteluteemaks see, kas parkimiskoht või panipaik on vaja uusarenduses kindlasti juurde osta, siis Eestis uue korteri ostes soetavad soomlased need kaks alati lisaks.
  • Soomes on korteriühistute funktsioon ja kontroll rangem. Kui soomlane soovib korteris teha remonti, peab ta selle kooskõlastama korteriühistuga, esitades erinevaid dokumente. Näiteks, kui teostatakse remont märgruumides, tuleb hiljem korteriühistu jaoks tellida inspektor, kes töö üle vaatab ja kinnitab, et see on vastavalt standarditele teostatud. Sellest tuleneb ehk paljude soomlastest ostjate suur huvi korteriühistu tegemiste vastu.
  • Kui rääkida korteri üürimisest, siis esimene suur erinevus on selles, et Soomes maksab kommunaalkulud üürileandja, Eestis aga üürilevõtja.
  • Eestis on tunduvalt raskem leida üürikorterit koeraga kliendil ning ka kindlustuse tegemine ei rahusta üürileandjat. Soomes suhtutakse koertesse sõbralikumalt ja neid nii väga ei kardeta, kui üürilevõtja teeb vastava kindlustuse.
  • Eestis üürides on soomlaste jaoks oluline, et üürileandja oleks alati kättesaadav või kui ta ise elab välismaal, siis oleks tal olemas esindaja, kes jooksvate küsimustega tegeleks või oleks lihtsalt vajadusel abiks.
  • Nii müüdavate kui üüritavate korterite puhul tuleb tihti esile, et soomlasest klient pelgab kortereid, kus on gaas. Soomes seda majapidamistes üldiselt ei kasutata ning seetõttu on palju hirme, et gaasiga võib kaasneda näiteks mõni õnnetus. Siin aitab see, kui selgitada, kuidas gaasisüsteemid on ehitatud ning kuidas boilerid ja pliidid ohutult töötavad. Seejärel võib nii mõnigi põhjanaaber gaasiga korteri siiski valida.

Seega, kuigi oleme ühe hõimu rahvad ja paljudes asjades vägagi sarnased, on meie ühiskonnad ja riigid siiski erinevad. Sellest tulenevalt on palju erisusi ka küsimustes, mis puudutavad kinnisvara. Loodan, et see artikkel oli põnev ja hariv lugemine ning aitab paremini mõista, kuidas soomlasest kliendiga edukalt kinnisvaraäri ajada.

Loe edasi

Kinnisvaraturg mais rahunes. Aga vaid statistiliselt

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Märtsi ja aprillikuu vahespurdi järel saabus mai esimeste soojemate ilmadega kergekinnisvaraturu rahunemine. Mõnevõrra madalamad arvud olid peamiselt tingitud eelmiste perioodide kõrgest võrdlusbaasist, mitte aga kinnisvaraturu jahenemisest.

Mais sõlmiti üle kogu Eesti esialgsetel andmetel 1772 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli ca 200 võrra vähem kui märtsis ja aprillis, ent rohkem kui jaanuaris või veebruaris. Tulenevalt uusarendusturu väiksusest, mis teeb selle turu omakorda sesoonseks, oli kallimate piirkondade osakaal veidi väiksem, mistõttu tegi kerge jõnksu allapoole ka tehingute mediaanhind (mais 1310 EUR/m2, eelnevatel kuudel pigem 1350 ja 1400 EUR/m2 vahel). See näitaja on viimase aasta jooksul püsinud ühtlasel tasemel, viidates kinnisvarahindade kasvu pidurdumisele, ehkki tänased pakkumishinnad toovad ka selle arvu lähiajal ülespoole.

Aasta esimese viie kuuga on sõlmitud 8992 tehingut (-95 võrreldes 2018. aasta sama ajaga), nende tehingute mediaanhind oli 1366 EUR/m2 (+20 EUR/m2).

 

Suuremad linnad liikusid eri suundades

Kui tavaliselt tasub suuremaid tõuse või langusi otsida Tallinna uusarendustest, siis seekord oli pealinna turg stabiilsuse etalon. Esialgsetel andmetel sõlmiti mais 747 ostu-müügitehingut, mis jääb üsna tänavuse aasta kuu keskmise tulemuse juurde (parimal kuul ehk märtsis sõlmiti 823 tehingut, halvimal kuul ehk veebruaris 701 tehingut).

Tehingute mediaanhind on Tallinnas endiselt väga kõrge ning nagu juba öeldud, liigub see näitaja ka tänavu pigem ülespoole. Mais oli korteritehingute mediaanhind 1813 EUR/m2 ning viimase kuue kuu jooksul on vaid ühes kuus jäänud see alla 1800 EUR/m2.

Tartu korteriturg langes. Kui aprillis sõlmiti Tartus 182 tehingut, siis mais esialgsetel andmetel 138 tehingut, mis viitab suurele uusarenduste mahule eelmisel kuul ning vastupidisele efektile nüüd.

Tartu näitajad peegeldavad üsna hästi uusarendusturu arengut väljaspool Tallinna, kus tulenevalt väiksematest mahtudest ei ole tehingud jaotud aasta peale ühtlaselt laiali, vaid võimendavad teatud kuude näitajaid.

Näiteks tänavu on Tartus aasta esimese kuuga sõlmitud vastavalt 123, 122, 166, 182 ja 138 tehingut. Teistest eristuvad selgelt märts ning eriti aprill, kui sõlmiti praktiliselt enam kui 50 tehingut rohkem kui kolmel vähemaktiivsemal kuul. Kõrvutades tehingute arvu esmamüügi arvudega, saame esimese nelja kuu kohta järgmise jada: 16, 20, 43, 52. Nagu näha, on uusarenduste müügi maht üsna tugevas korrelatsioonis kogu tehingute arvuga: kehvematel kuudel müüakse paarkümmend uusarenduskorterit, samas kui parematel kuudel 40 ja enam ehk ligi kaks korda rohkem.

Ka tehingute mediaanhind on tänavu kõrgeim olnud just märtsis ja aprillis (vastavalt 1441 ja 1449 EUR/m2), samas kui jaanuaris või mais oli tehingute mediaanhind ligi 100 EUR/m2 ja isegi enam madalam. Kuigi mai kohta puuduvad veel üksiktehingud, võib arvata, et korterite esmamüük jäi aasta esimese kahe kuu tasemele.

Pärnusse tõi kevad kaasa tehingute aktiivsuse kasvu – kui aasta esimesel kolmel kuul jäi korteritehingute arv 56 ja 64 vahele, siis aprillis sõlmiti 24 uusarendustehingu toel juba 101 tehingut ning mais 81 tehingut. Aastases võrdluses toetab tänavuse aasta kasvu eelmise aasta madal võrdlusbaas – aasta esimese viie kuuga on Pärnus sõlmitud 361 ostu-müügitehingut, mida on 30 võrra enam kui mullu samal ajal. Tehingute mediaanhind oli enam kui 50 EUR/m2 võrra kõrgem (1185→1239 EUR/m2).

Narva turu kohta on paslik kasutada mugandatud hüüdlauset „Idarindel muutuseta“. Mais sõlmiti 56 korteri ostu-müügitehingut, mis, kui erandlik aprill välja arvata, jäi sellise tasemele nagu ta on viimased aastad olnud. Tehingute mediaanhind oli Narvas 391 EUR/m2 ning aasta esimese viie kuuga on Narva võrreldes mullusega veidi toibunud – sõlmitud on üle 30 tehingu enam (274→309). Tehingute mediaanhind on Eesti kolmandas linnas endiselt väga madal, tänavu on see näitaja 370 EUR/m2, mullu oli 421 EUR/m2.

Nii Narva kui Pärnu parimad ajad jäid moodsa kinnisvaraturu kontekstis eelmisesse kümnendisse – siis võis Pärnu uhkustada mediaanhinnaga, mis oli isegi Tartust kõrgem, Narvas oli tehingute mediaanhind 2007. aastal aga 841 EUR/m2, mis täna tundub täiesti ulmelise arvuna.

Loe edasi
content top