content top

Kinnisvaraturg novembris: murepilved ähvardavad

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Novembrikuu peegeldas üsna hästi seda veidi murelikku olukorda, mis on tekkinud turul aset leidnud muutustest, ent täpsemaid järeldusi saame teha järgmise poole aasta jooksul.

Tõsi on see, et ühelt poolt on tarbijate kindlustunne kodu soetamiseks või remontimiseks vähenenud, teisest küljest on langenud ka kogu ehitussektori kindlustunne. Turul väljendub see arenduste lansseerimistempo aeglustumises ja eelmüügiaegade pikenemises, ehkki lõpptarbijate nõudlus kasvavate hindade juures on jätkuvalt väga kõrge. Tõenäoliselt tähendab see seda, et ebastabiilsuse ohud võivad turul süveneda ning võimalused nö korrektuuri tekkimiseks on aina suuremad.

Tallinnas sõlmiti pärast aktiivset oktoobrit esialgsetel andmetel üle 100 korteritehingu vähem ning nende arv langes ka võrreldes 2018. aasta novembriga. Ajal, mil järelturg on püsinud stabiilsena või isegi veidi kahanenud, tasub tehingute arvu suuremate muutuste taga otsida uusarendusturgu. Nii oli ka novembris, kui sõlmiti 807 korteritehingut. Tehingute mediaanhind on Tallinnas stabiliseerunud, mis kiire ehitushindade kasvu juures tähendab kinnisvarasektori kasumlikkuse vähenemist.

11 kuud järjest on korteritehingute mediaanhind olnud üle 1700 eur/m2, novembris oli näitaja 1736 eur/m2, mis oli 2,7% võrra kõrgem kui mullu. Tänavuse aasta esimese 11 kuu lõikes on tehingute arvu kasv pidurdunud: mullusega võrreldes on sõlmitud 143 korteritehingut enam ning nende mediaanhind on suurenenud 6%. 2017. aastal olid samad näitajad vastavalt +548 tehingut ja +8,3%.

 

Tartus ja Pärnus optimismi enam

Ajal kui Tallinnas on turg muutunud ettevaatlikumaks, sammuvad Tartu ja Pärnu ühe-kahe sammu võrra tagapool optimistlikumas rütmis. Selline muster on siinset vaba kinnisvaraturgu ilmestanud praktiliselt viimased 20 aastat – nii tõusu kui languse puhul reageerib esimesena Tallinn, millele järgnevad selle lähiümbrus ja Tartu ning Pärnu, seejärel aga teised piirkonnad, kus mitmetes kohtades pole toimunud ei hinnatõusu ega ka tehingute arvu suurenemist.

Erinevalt Tallinnast saab Tartus ja Pärnus rääkida uusarendusturu aktiivsuse kasvamisest, eelmise kahe aasta madala võrdlusbaasiga võrreldes on eriti silmapaistev olnud Tartu.

Käesoleva aasta 11 kuuga on Tartus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud korteritehingute arv 288 võrra ja mediaanhind 8,3%. 2018. aasta novembris sõlmiti Tartus 146 tehingut ning nende mediaanhind oli 1367 eur/m2.

Kuigi arendusturg ise kasvab, on väikese turu piiratud maht käesoleval aastal takistanud Pärnu korteritehingute arvu tõusu. Esimese 11 kuuga on see hoopis enam kui 120 võrra vähenenud (841→718). Aastases võrdluses on aeglustunud ka mediaanhinna kasv (+7,0% tänavu, +15,4% mullu). Novembris müüdi Pärnus 56 korterit, mille mediaanhinnaks kujunes 996 eur/m2.

Loe edasi

Kuidas arendada kalleid kortereid?

Kristi Djomin, Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuht
Kinnisvaraturul on tunda kerget ebakindlust. Või nagu turuosalised ise ütlevad – oleme optimistlikult ettevaatlikud. Tõsi on see, et hinnatase ja pakkumiste kasv on teinud läbi tõusu, mille tagajärjel on kallihinnaliste korterite müük muutunud keerulisemaks ning laiemas perspektiivis peab iga arendaja mõtlema, kuidas ebastabiilsema olukorraga kohaneda.

Seda, kas tulemas on kriis, korrektsioon, aeglustumine või midagi muud, päris täpselt veel ei teata. Küll aga on turuosaliste ja erinevate ekspertide seas levinud arvamus, et nii nagu täna, jätkata pikalt ei saa ning midagi muutub kindlasti. Just muutuvas situatsioonis pinnalejäämine ongi arendajaile ja teistele kinnisvaraturu tegijatele suurim küsimus.

On hea, kui sellele mõeldakse juba täna ning võetakse vastu otsuseid, mis ei tundu kohe võib olla kõige meeldivamad, kuid teisalt on pikemas perspektiivis jätkusuutlikud. Toon järgnevalt välja mõned soovitused, millele võiks juba praegu tähelepanu pöörata.

 

Paindlikum hinnapoliitika

Kõige olulisemaks teguriks arenduste müümisel on ühikute lõpphind. Siinkohal soovitan kallima hinnaklassi kortereid pakkuvale arendajale, kelle projekti müük on toppama jäänud, mõelda sellele, kas poleks mõttekam juba praegu teha hindades korrektuuri ja mitte oodata aega, mil see võib olla on sundkäik.

Kallis kinnisvara, mis on lihtsalt seisnud näiteks kaks aastat, on turul moraalselt vana kaup. Potentsiaalsete ostjate hulk on niigi piiratud, mistõttu erinevad kampaaniad või meediaturundus ei pruugi pakutavale enam uut värskust lisada.

Nii öelda seisva kauba probleem kipub väga teravalt kimbutama neid arendusi, mille taga on välisinvestorid ning kelle arusaam Tallinnas toimuvast ei pruugi kattuda miljonilinnaga, kust nad pärit on. Soovitan välisinvestoril ja tema kohalikul esindajal konsulteerida enam Eesti spetsialistidega, sest muidu võib liigne optimism arendusprojekti kõrbema lasta.

 

Üheksa korda mõõda ja siis lõika

Mida soovitada arendajale, kes otsustab homme uue projekti käima lükata? Kuidas saada hakkama situatsioonis, kus sisendhinnad on kõrged, aga samas ei taha inimesed suure raha eest mõttetut või igavat asja osta. Vastus peitub mõistlikes kompromissides ja uuendustes.

On kohti, kus kompromisse teha ei tohi – näiteks ehitustehnilistes ja ohutust tagavates lahendustes. Samas on hulk väiksemaid asju, pisidetaile, millega oskuslik mängimine ei vii kvaliteeti alla, kuid annab säästu.

Võtame näiteks siseviimistluse. Mõne materjali või detaili hind ei pea olema kallis, pigem olgu see kvaliteetne ja nähku hea välja. On vannitoaplaate, mis on kallid, aga inetu välimusega. Samas kõrval võivad olla plaadid, mille ruutmeetrihind on oluliselt odavam, samas on need kvaliteetsed ja mis peamine – näevad stiilsed välja. Inimene ostab ju silmadega.

Mõnikord arvatakse, et luksus tähendab edevust ja ülepaisutatust. Tegelikult mitte – luksus tekib muu hulgas ka kvaliteetsete materjalide ja lahenduste oskusliku kokkusobitamise teel. Seega saab raha säästa mõnede kallite ja edevate, kuid siinses kultuuriruumis ebavajalike materjalide, valguslahenduste või siseviimistlusdetailide ärajätmisega.

Samuti tasub olla tähelepanelik planeeringute suhtes. Kuigi luksus tähendab suuri pindu ja avarust, ei tohi ära unustada funktsionaalsust ja kasutusmugavust. Selle saavutamine ei kasvata kulutusi, aga suurendab likviidsust, ehk korter on palju müüdavam.

Siin aitab, kui juba alguses kaasata professionaalne sisearhitekt, kes oskab ruumilahendustes ja materjalivalikutes tugevalt kaasa rääkida. Samuti on kasulik kaasata kinnisvarabüroo, sest sinna jookseb kokku kogu turuinfo ning maakler teab täpselt, mida hinnatakse.

Kindlasti pöörake tähelepanu näidiskorterile. Ja mitte ühele, vaid mitmele. Kui üks on müüdud, tehke kohe uus ja teistsugune. Ostja hindab mugavust ja võtmed kätte lahendust. Samas on elu on näidanud, et selline süsteem töötab vaid kallima kinnisvara puhul, kuhu on loodud trendikas siselahendus.

Tänapäeva edukas arendaja on sammu võrra turutrendidest ees. Ta kuulab teiste arvamusi ja vaatab maailma avatud silmadega. Nii toob ta siia uusi põnevaid lahendusi ja lihtsalt väikeseid vahvaid uuendusi.

Kallimat kinnisvara ostvatele inimestele meeldivad igasugu targad lahendused – sõrmelugeja välisuksel, tark postkast, mis teatab, kui kiri tuleb, automaatne tulede väljalülitamine viitega jne. Need on pisiasjad, mis ei pruugi olla kallid, kuid meelitavad moodsa aja inimest ligi.

 

Inimesed aina nõudlikumad

Kui vaadata pikemas, näiteks kümne aasta perspektiivis, jäävad ostueelistused kinnisvaraturul tänasega sarnaseks.

Enim soetatakse ikka lihtsamaid, nii öelda keskmise taseme uusi kortereid äärelinnades ja lähivaldades ning kallim toode, luksuskaup ja nn butiikmajad, on väiksema ostjaskonna pärusmaa. Kuid nõudmised pakutavale kasvavad kõigi gruppide puhul ühtmoodi. Ostjale peab olema selgelt arusaadav, mille eest ta maksab.

Nii et, kuigi eelnev arvamuslugu rääkis sellest, kuidas saada arendusturul paremini hakkama võimalikus keerulisemas turusituatsioonis, võib neid soovitusi võtta ka kui vihjeid selle kohta, kuhu arendusturg edasi liigub.

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 12. novembril 2018.

Loe edasi

Aasta 2018 büroopindade turul – kust need üürilised küll tulevad?

Aira Veelmaa, Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler
Sel aastal jõudis turule viimase kümnendi suurim maht uut büroopinda, kokku ca 80 000 ruutmeetrit. Kui siia lisada ka avaliku sektori uued pinnad, küündib number üle 100 000 ruutmeetri. Et jätkuvalt räägitakse ülepakkumisest, on paljude jaoks ilmselt üllatus, et enamus pindu sel aastal valminud hoonetes on juba enne aasta lõppu üürilepingutega kaetud.

Arvestades viimaste aastate arendusaktiivsust, on üks sagedamini esitatav küsimus: kust küll tulevad uutesse hoonetesse üürnikud? Vastus on lihtne – enamasti teistest hoonetest. Tõsi, tekib ju uusi firmasid ning oma üha rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid avab siin oma kontoreid, kuid senist trendi vaadates on suurem osa uute büroohoonete üürnikke siiski Eesti ettevõtted, mis kolivad tulenevalt laienemisvajadusest või soovist oma töökeskkonda uuendada.

Kui mõned aastad tagasi oli levinud seisukoht, et vanadel, soodsa hinnaga pindadel olevad ettevõtted uutesse A-klassi hoonetesse ei koli, siis olukord on muutumas. Ettevõtted, mis on kümme aastat või rohkemgi vanemal pinnal olnud, teevad kolides märkimisväärse kvaliteedihüppe ning liiguvad seetõttu nüüd just uutesse majadesse.

Nii ongi uute hoonete täituvus reeglina hea – mõnesse leitakse üürnikud kiiremini, teise veidi aeglasemalt, kuid kokkuvõttes saavad pinnad täidetud. Sama ei saa öelda aga vanemate hoonete kohta, sest just seal annab ülepakkumine üha teravamalt tunda. Isegi südalinna vanemates, samas siiski kvaliteetsetes ja esinduslikes büroohoonetes, näeme arvestatavat vakantsust. Pindadele, kust suured ettevõtted on välja kolinud, on uusi samaväärseid üürnikke raske leida.

Ettevõtted, mis üürivad 500 m2 ja suuremaid pindu, kipuvad eelistama kolimist uutesse hoonetesse, kus on võimalik pind nullist enda vajaduste järgi välja ehitada lasta. Vanemate pindade omanikud on enamasti küll paindlikud – valmis neid põhjalikult renoveerima ja üürnike vajaduste järgi ümber ehitama, kuid sellega kaasnev kulu viib üürihinna enamasti samasse suurusjärku uhiuute hoonetega. Samuti on sellisel juhul üürileandja jaoks oluline mitmeaastane üürileping, mistõttu ei ole võimalik üürnikke ka paindlike lepingutingimustega ahvatleda. Et vanemates hoonetes on kõrvalkulud sageli kõrgemad, on arusaadav, miks need hooned uutega konkureerida ei suuda.

Lahenduseks oleks vanemate suurte pindade jaotamine väikesteks, mida on lihtsam välja üürida, kuid tihti takistab seda ebasobiv planeering, mis ei võimalda pakkuda ratsionaalset ruumilahendust või muudab pinna jaotamise üürileandja jaoks ebaotstarbekaks. Edukamad on olnud need, kel õnnestunud suured pinnad väiksemateks ümber ehitada ning hoone põhjalikult uuendada, tulles turule nö uue asjaga, samas pakkudes soodsamat üürihinda kui päris uutes majades.

 

Järgmine aasta rahulikum?

Järgmisel aastal on turule tulev uue büroopinna maht märkimisväärselt väiksem, seega võiks eeldada, et saabub parem aeg ka vanemate hoonete jaoks. Kas ja kellel seda edukalt ära kasutada õnnestub, saame hinnata aasta pärast. Samas on muidugi võimalus, et järgmine aasta kujunebki üüriturul rahulikumaks ning kel vähegi võimalik, lükkab kolimise aastasse 2020, kui taas valmib väga suur maht uut büroopinda.

Suurematel ettevõtetel, millel on vajadus kolida, tasuks kindlasti arvestada, et praegu on õige aeg 2020. aastaks plaane tegema hakata. Neile sobivate, 1000 m2 ja suurema üldpinnaga büroode puhul tuleks kolimiseks valmistuma asuda vähemalt 1,5 aastat enne soovitavat liikumist – siis on kindel, et leidub objekte, mille vahel valida ning ei ole tarvis kiirustada. Praegu ei ole ka põhjust uskuda, et nõudlus uute büroopindade järele oluliselt väheneks.

Loe edasi

Selle aasta kinnisvarastaar on Tartu

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Kui Tallinnas jälgitakse, kas turg veel tõuseb või näitab langemise märke, siis hoopis teised meeleolud valitsevad Tartu kinnisvaraturul.

Aga kõigest järgemööda. Oktoobri tehinguid kokku lüües võib Tallinna puhul öelda, et kinnisvaraturg pöördus tagasi oma normaalsesse olekusse. Mitmekuine järjestikune madalseis sai seljatatud ning esialgsetel andmetel sõlmiti oktoobris korteriomanditega 918 ostu-müügitehingut. Tegemist on aasta paremuselt teise tulemusega, mis jääb alla vaid maikuu omale.

Tehingute aktiivsuse kasvu taga oli juba, nagu tavaks saanud, varem sõlmitud uusarendustehingute asjaõiguslepinguteks realiseerumine, mistõttu annavad järgmised kuud paremini aimu sellest, kas kinnisvaraturul on oodata ajutist tagasilööki või mitte. Uusarenduste ostuaktiivsus nurisemiseks põhjusi pakkunud ei ole, kuna laojäägi realiseerimise kiirus on viimased aastad püsinud üsna sarnases tempos.

Tehingute mediaanhinna kasv näitab kergeid raugemise märke – eelmise perioodi võrdluses kasvas mediaanhind esimese kümne kuuga 6,3%, samas kui möödunud aasta samal ajal oli kasv 8,2%. Oktoobris oli tehingute mediaanhind pealinnas 1791 EUR/m2, mis jäi alla vaid tänavuse aasta juunile.

Mõnevõrra teenimatult on Tallinna varju jäänud tänavuse aasta kinnisvaratäht, Tartu linn. Kuna kaks eelmist aastat on Tartus olnud pigem letargilised, on tänavune aasta võimendunud seetõttu eriti ilmekalt. Korteritehingute arv on aasta esimese kümne kuuga mullusega võrreldes suurenenud 278 võrra (Tallinnas 170), tehingute mediaanhind aga 8,9%.

Võrreldes Tallinnaga on Tartu oma meeleoludelt nagu pealinn kolm-neli aastat tagasi: arendused on reeglina väikesed (keskmine 2018. aastal ehitusloa saanud korterelamu korterite arv on 12), arendajad enesekindlamad – näiteks on ehitusloa saanud korterelamute korterite arv enam kui 200 võrra suurem kui möödunud aasta jooksul kokku (Tallinnas samal ajal -1000) – ning bürokraatia paindlikum.

Oktoobris sõlmiti Tartus aasta rekordina 213 tehingut, mediaanhind jäi aga vaid alla jaanuari tulemusele ning oli 1459 EUR/m2.

Samuti on tõusuteel ka Pärnu turg, ehkki väikeste uusarendusmahtude tõttu ei jaotu nende tehingud ühtlaselt aasta peale laiali, mistõttu on näiteks selle aasta esimese kümne kuuga sõlmitud peaaegu 100 tehingut vähem kui mullu, ehkki tehingute mediaanhind on samal ajal suurenenud 7,9%. Suuremad mahud realiseeruvad tõenäoliselt järgmisel aastal, mistõttu on tehingute mõttes tänavune aasta mõnes mõttes vaheaasta.

Oktoobris sõlmiti Pärnus 63 tehingut ning nende mediaanhind oli aasta madalaim, vaid 975 EUR/m2.

Loe edasi

Soovitus investorile: luksuslik üürikorter on katmata turunišš

Anni Arm, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Kui korteritesse investeerimine tähendab enamasti väiksemate, kuni kahetoaliste elamispindade soetamist, mida on lihtne üürile anda, siis tegelikkuses on turul nõudlus olemas ka suurte, uute ja luksuslikemate üürikorterite järele.

Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses, mis on Eesti kõige rahvusvahelisem piirkond, on potentsiaalseid suur- või luksuskorterite üürilisi väga erinevatelt elualadelt. Näiteks IT-valdkonnast, saatkonna töötajad ning erinevate projektidega seotud välismaalased, kes saabuvad Eestisse tööle koos perega. Klientuuri seas on ka perekonnad, kes on seni elanud üüritud eramajas, kuid soovivad nüüd korterisse asuda.

Uude ja suurde korterisse investeerimine pole päris kõigile. Pigem soovitaksin selliseid oste suurinvestoreile või ettevõtjatele, kes soovivad paigutada vaba raha ajatusse väärtusesse, kaitstes seda inflatsiooni ja kriiside eest.

 

Nõudlust ja nõudeid on palju

Võib öelda, et nii palju, kui on nõudlust, on ka kriteeriume, milline peaks üks suur ja luksuslik üürikorter välja nägema või mida pakkuma. Omanik võiks olla valmis keskmisest suuremaks paindlikkuseks.

Toon järgnevalt välja mõned olulisemad nõudmised, millega võiks arvestada, kui suurt korterit investeeringuks soetama asuda:

  • Kõige olulisem on korteri asukoht ning selleks on ikka Tallinnas kesklinn. Hinnatakse seda, et kõik on käe-jala juures ning töökohta on võimalik jõuda kiiresti ja mugavalt.
  • Maja peab olema uus või uuem ning kindlasti keskmisest väärikam, kõrgema klassiga. Ajalooline hoone peab olema renoveeritud ja seda täielikult, ehk siis esinduslik peab olema ka trepikoda ning muidugi hoone ümbrus.
  • Eelisseisundis on majad, milles on lift.
  • Korteri suurus 100+ ruutmeetrit, ehk 4 ja enam tuba.
  • Suurel korteril peab kindlasti olema 2 eraldi tualetti ning soovitavalt ka kaks duširuumi.
  • Kogu elamispind olgu ühel tasapinnal. Seda eelistavad paljud, aga eriti vanemas eas kliendid, kelle jaoks on ülioluline, et oleks mugav liikuda.
  • Sisekujunduses eelistatakse väärikat ja ajatut maitsekust, pigem minimalistlikku, kaasaegset ning ilma „vimkadeta“ lahendusi. Värvigamma olgu rahulik ja soe.
  • Üldiselt on nõutav panipaiga olemasolu. Tihtipeale omavad rahaliselt võimekamad kliendid rohkem isiklikke asju, mistõttu on ülioluline nende hoiustamise võimalus.
  • Omanik võiks arvestada, et vajadusel peab ta korteri juurde kuuluva mööbli ära viima, sest klientidel on tihtipeale oma mööbel. Muide, osa üürilisi on, sõltuvalt olukorrast, nõus omaniku mööbli hoiustamise kulu lisamisega igakuisele üürisummale.
  • Asukoht vaiksemal tänaval. Suur ja luksuslik korter võib kaotada oma hinnas ainuüksi seetõttu, et asub lärmaka magistraali ääres.
  • Eelistatumad piirkonnad Tallinnas on vanalinna vaiksemad osad, Roosikrantsi, Kentmanni ja Kaupmehe tänavad ja Kadrioru kivimajad. Siia võib lisada ka mõned uued majad, mis asuvad veidi kesklinnast eemal, näiteks Pirita pool ning pakuvad avaraid vaateid merele ja linnale.

Ning alati tasub kalli korteri puhul nõu pidada ka spetsialistiga, et välja uurida, milline võiks olla ühe või teise korteri üürisumma ja ka aastane tootlus, et investeering ikka asja ette läheks.

Loe edasi

Puust ja punaseks: Mida pidada silmas kinnisvara ostmisel?

Marina Hodus, Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler
Kinnisvara soetamine on tõsine ja suur teema, mis esmapilgul võib tunduda hirmutav ja ülikeeruline. Kui aga järgida kindlaid tegevusi, siis muutub ostuprotsess hoopis arusaadavamaks ja lihtsamaks. Nii toongi teieni põhilised asjad, mida võiks teha ja millele tähelepanu pöörata, kui otsustate selle protsessiga alustada.

 

Eeltöö

Mida põhjalikumalt te mõtlete läbi oma vajadused ja ootused, seda lihtsam on orienteeruda kuulutuste massis. Samas ei tasu loota, et leiate ideaalse kodu. Kohe alguses tehke endale selgeks mis korteris/majas kindlasti olema peab ning mille peale võib silma kinni pigistada. Eeltöö hulka kuulub ka konsultatsioon pangas. Oma laenuvõimalusi peab teadma, et mitte kulutada asjata enda ja teiste aega. Täna on esmase info saamine laenuvõime kohta imelihtne, selleks peab olema ainult arvuti ja internet. Oleme ikka e-riik!

 

Objektide ülevaatamine

Ärge plaanige korraga rohkem, kui 3 korteri vaatamist. Liiga palju infot korraga ei jää meelde ja hiljem lähevad detailid lihtsalt segamini. Et midagi ei läheks meelest, koostage endale nimekiri küsimustest. Tehke märkmeid.

 

Küsimuste esitamine

Neist olulisimad on: millal viimati tehti remont (kas on tehtud ümberehitusi), mis ilmakaares on aknad, kes on naabrid, mis on müügi põhjus, kui suured on kommunaalkulud (kindlasti küsige näha arvet), kas ühistu on aktiivne, mis korterisse sisse jääb, kui kiiresti korter vabaneb, kas on olemas keldriboks, kuidas lahendatud parkimine.

 

Maja seisukord

Kui korteri viimistlus sõltub omanikust, siis maja seisukord sõltub sellest, kui tugev on ühistu, aga veelgi tähtsam on, kas elanike vahel valitseb üksmeel. Remonditud maja, puhas trepikoda, haljastus ja korraldatud parkimine räägivad sellest, et kord on majas. Nüüd tuleks uurida, mis see teile maksma läheb. Teisisõnu, kas majal on laen ja kui suur see on. Lisaks, pangad pööravad aina rohkem tähelepanu sellele, kas renoveeritud majal on olemas ka kasutusluba. Te saate seda ise kontrollida Ehitisregistrist (EHR), mis on avalik.

 

Korteri seisukord, kas ja kuidas on tehtud remont

Kindlasti tasub uurida, kas see on kosmeetiline remont või põhjalik renoveerimine, mille käigus on vahetatud ka seinte sees asuvad kommunikatsioonid (näiteks elektrijuhtmestik). Samuti uurige, kas korteris on tehtud ümberehitusi. Kui jah, siis kas need on seaduslikud ja dokumenteeritud. Näiteks, kõige levinum ümberehitus on seina mahavõtmine köögi ja elutoa vahel, mis praeguste laenureeglite järgi nõuab projekti olemasolu. Kui on maha võetud kandev sein, siis on vaja ehitus- ja kasutusluba. Õnneks on kõik võimalik vormistada ka tagantjärgi, aga see nõuab aega ja raha.

 

Juriidilised küsimused

Esiteks, kas korteri sihtotstarve on eluruum või mitteeluruum, näiteks külaliskorter. Pangad väljastavad kodulaenu ainult eluruumidele, teiste puhul on laenutingimused hoopis muud (suurem sissemakse, kõrgem intress).

Teiseks, kas korter on korteriomand või kaasomand. Kaasomand, millele on vormistatud notariaalne kasutuskord, on aktsepteeritav pankade poolt ja selle ostuks saab taotleda kodulaenu. Kaasomandi puhul on teistel kaasomanikel ostueesõigus, mis realiseerub harva. Üldjuhul on kaasomanikud enne avalikku müükipanekut sellest juba teadlikud.

Kolmandaks, millised on omandisuhted. Kui tegemist on pärandavaraga, siis peab olema vormistatud pärimistunnistus. Kui on ühisvara, siis peab olema selge, kas mõlemad abikaasad on müügiga nõus. Hea on, kui korterit müüb pädev maakler, siis on kõik juriidilised nüansid kontrollitud.

 

Tehinguga kaasnevad kulud

Teid ootavad järgmised väljaminekud: hindamisakt ca 200-300 € (sõltub objektist), laenulepingu tasu 1% laenusummast, notaritasud, riigilõiv. Täna annavad pangad laenu 80-85% ulatuses korteri hinnast. Ehk, teil peab olema oma raha 15-20%. Kui sellist summat ei ole, siis sobib ka lisatagatis, näiteks vanemate korter. Sellisel juhul on vajalik hindamisakt tellida ka sellele korterile.

Need olid siis põhilised punktid, millele tähelepanu pöörata. Sõltuvalt objektist või huvidest, võib lisanduda veelgi uusi nüansse. Kui aga tunnete, et eelnevalt kirjeldatu oli liiga keeruline või paistab liigselt aeganõudev, siis võib alati pöörduda ka spetsialisti poole. Maaklerid tegelevad ka ostuklientidega.

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 17.10.2018.

Loe edasi
content top