Kaija Kullat, Uus Maa Kinnisvarabüroo Kesk- ja vanalinna piirkonna maakler

Kinnisvaraportaalides müügis olevate objektide kuulutuste seas tuleb küll üha harvemini, kuid vahel siiski ette kortereid, mida müüakse mitte harjumuspäraselt korteriomandina, vaid hoopis kaasomandina. Kaasomandis olevad majad on kõige levinumad puumajade rajoonides, näiteks Tallinnas Kassisabas või Kalamajas, Tartus näiteks Supilinnas. Siiski leidub ka uuemaid maju, kus erinevatel põhjustel ei ole olnud võimalik korteriomandite moodustamine. Esmapilgul võib korteri ostjale tunduda mõte, et ostan korteri ja see on siis ikkagi kellegi teise oma, vastuvõetamatuna, kuid tegelikult ei ole asi nii hull. Kaasomandi puhul tuleb jälgida vaid mõningaid nüansse.

Toon siinkohal välja need aspektid, mida tuleb arvestada, kui ostate endale kaasomandis oleva korteri. Juhul kui terve kortermaja on üks suur kaasomand, on kõik korteriomanikud kaasomanikud ja kõikide omanike osad majas võrdsed. -Tegelikkuses on majas kindlasti erineva suurusega kortereid ning kaasomanike vahel tuleb määrata ära, millist osa majast milline kaasomanik kasutab ja kindlasti tuleb sõlmida kasutuskord. Kasutuskorra saab kehtestada kortermaja omanike enamuse otsuse alusel. Kuid ainult lihtkirjaliku või suusõnalise kokkuleppe sõlmimisest siiski ei piisa, vaid kasutuskord tuleb kindlasti ka notari juures ära kinnitada ja kinnistusraamatusse tehakse sellekohane märge. Notariaalne kasutuskord koos seal kehtestatud kokkulepetega kehtib siis ka neile, kes majja hiljem korteri ostavad. Tasub tähele panna, et kui kasutuskorra majas saab kehtestada omanike enamuse otsusega, siis notariaalse kinnitamisega peavad nõus olema kõik kaasomanikud ja kõik peavad notari juures käima seda kinnitamas. Kui kaasomandis oleva korteri või maja peale tahetakse võtta laen või seda soovitakse kindlustada, müüa või tahetakse ennast elanikuks registreerida, siis tasub teada mõningaid põhimõtteid:

LAEN: Üldjuhul pangad tõepoolest ei soovi finantseerida kaasomandeid, mis ei ole kaetud notariaalse kasutuskorraga. Juhul kui kasutuskorda ei ole jõutud veel kinnitada, siis seatakse see panga poolt laenulepingu tingimuseks. Siiski kui notariaalne kinnitus on olemas, on pangad nõus andma ka kaasomandis korterile laenu samadel tingimustel kui tavalisele korteriomandile.
MÜÜK: Kaasomandi müügi korral on igal kaasomanikul ostueesõigus, mis kehtib olenemata sellest, kas tegu on notariaalselt kinnitatud kasutuskorraga korteriga või mitte. See tähendab, et igal kaasomanikul on õigus osta kuni müügitehinguni (ka ainult võlaõigusliku lepinguni) kaasomandi osa samadel tingimustel, mis lepingus sätestatud, ning ostueesõigust võib teostada kahe kuu jooksul hetkest, mil tehingust teada saadakse. Soovitav on juba enne müüki uurida, kas mõni kaasomanikest võib olla ostust huvitatud. Juhul kui kaasomanik rakendab oma ostueesõigust,  saab esialgne ostja oma raha tagasi. – Oluline on ostueesõiguse puhul veenduda, et kõik kaasomanikud saavad teate tehingu sõlmimise kohta kätte ning ostueesõiguse algusperiood on fikseeritud.
EHITUSLUBA: Ehitusloa hankimiseks või muudatuste tegemiseks registrites, näiteks ruumide sihtotstarbe muutmiseks, on samuti vajalik saada nõusolek kõikidelt kaasomanikelt. Kuna ehitustegevus kindlasti segab naabreid, siis tasub teha eelnevalt piisavalt selgitustööd ja läheneda asjale diplomaatiliselt, et naabrite nõusolek oleks saavutatav. Juhul kui korteris tahetakse teha ehitustöid pärast korteri ostu, on soovitav sellega oodata kaks kuud ehk kuni ostueesõiguse aegumiseni.
ELUKOHA REGISTREERIMINE: Soovides elukoha registreerimist ehk rahvakeeli sissekirjutust kaasomandis olevasse korterisse, tuleb selleks jällegi saada nõusolek kõikidelt kaasomanikelt või nende esindajatelt. Sellisel juhul sõltub nõusoleku saamise keerukus ilmselt sellest, kui palju on majas kaasomanikke. Kasutuskorra olemasolu puhul on eelnev omanikevaheline kokkulepe juba olemas.
KINDLUSTUS: Kindlustusfirmad on igal juhul nõus kindlustama ka kaasomandis olevat korterit. Notariaalse kasutuskorra puhul on võimalik korteri kindlustamiseks kasutada tavalist kodukindlustust. Kasutuskorra puudumisel soovitatakse kindlustada kogu maja tervikuna. Iga üksiku elaniku allkirja kindlustusele vaja ei ole. Kindlustuse võib sõlmida volitatud esindaja, kes tegeleb maja asjadega.Põhimõtteliselt tulebki kõikides toimingutes kaasomandi puhul vahe sisse selles, kas on seatud notariaalne kasutuskord või mitte. Ning mida põhjalikum on notariaalne kasutuskord, seda parem. Kui kasutuskord on juriidiliselt kehtiv, võib kaasomandis korterit pidada peaaegu võrdväärseks tavapärase korteriomandiga ja sellise korteri ostmist ei ole põhjust põlata. Juhul kui juriidilist kinnitust ei ole veel tehtud, tasub uurida, kas selle saaks teha kas või koos korteri ostuga. Märksõnad kaasomandi ühiseks edukaks valdamiseks on kindlasti hea läbisaamine ja koostöö naabrite vahel, kuid ega seda tasu unustada ka korteriomandite puhul.

Tasub teada:


Ostueesõigus: Kaasomandiosa müümisel kolmandale isikule on teistel kaasomanikel ostueesõigus. Ostueesõiguse sisu tuleb aga võlaõigusseadusest. Kaasomanikul on täielik õigus oma osa müüa, kui ta seda soovib ning teiste kaasomanike nõusolekut ei ole vaja. Kuid pärast müügilepingu sõlmimist on müüja kohustatud teisi kaasomanike informeerima tehingust ning kõigist selle olulistest asjaoludest. Selle info saamisest kuu jooksul on kaasomanikel õigus kasutada ostueesõigust, st asuda piltlikult öeldes ise lepingusse ostja asemele. Selleks peab oma huvi rakendav kaasomanik minema notari juurde, tegema ostueesõiguse teostamise avalduse ning deponeerima ostuhinna notari ametiarvel (deposiidis).
Kaasomand: Kaasomandi puhul on omanike kaasomandiosad määratletud ning neile kuuluvate kaasomandiosade suurust väljendatakse murruna (mõttelise osana). Iga kaasomanik võib käsutada talle kuuluvat mõttelist osa kaasomandis olevast asjast. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või enamike otsuse kohaselt. Kinnisasjade puhul on soovitatav kanda kinnistusraamatusse märkus kasutuskorra kokkuleppe kohta, kuna siis kehtib kasutuskord ka isiku suhtes, kes hiljem mõne kaasomandi osa omandab. Kui kokkulepet ei saavutata, võib seda määrata ka enamuse otsusega või kohtu kaasabil. Kokkulepe asja kasutamise osas ei muuda veel kaasomanikku kasutatava asja reaalosa ainuomanikuks. Kaasomanik võib alati nõuda kaasomandi lõpetamist ja asja reaalset jagamist (tükeldamist), kui see on füüsiliselt võimalik.
Kasutuskord: Kui kinnisasi on mitme isiku omandis, siis võib iga kaasomanik talle kuuluvat mõttelist osa vastavalt enda äranägemisele käsutada ehk müüa, pantida või muul viisil koormata. Samas kaasomandi kasutuskord tuleb kokku leppida teiste kaasomanikega.

Loe edasi