content top

Soovitus investorile: luksuslik üürikorter on katmata turunišš

Anni Arm, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Kui korteritesse investeerimine tähendab enamasti väiksemate, kuni kahetoaliste elamispindade soetamist, mida on lihtne üürile anda, siis tegelikkuses on turul nõudlus olemas ka suurte, uute ja luksuslikemate üürikorterite järele.

Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses, mis on Eesti kõige rahvusvahelisem piirkond, on potentsiaalseid suur- või luksuskorterite üürilisi väga erinevatelt elualadelt. Näiteks IT-valdkonnast, saatkonna töötajad ning erinevate projektidega seotud välismaalased, kes saabuvad Eestisse tööle koos perega. Klientuuri seas on ka perekonnad, kes on seni elanud üüritud eramajas, kuid soovivad nüüd korterisse asuda.

Uude ja suurde korterisse investeerimine pole päris kõigile. Pigem soovitaksin selliseid oste suurinvestoreile või ettevõtjatele, kes soovivad paigutada vaba raha ajatusse väärtusesse, kaitstes seda inflatsiooni ja kriiside eest.

 

Nõudlust ja nõudeid on palju

Võib öelda, et nii palju, kui on nõudlust, on ka kriteeriume, milline peaks üks suur ja luksuslik üürikorter välja nägema või mida pakkuma. Omanik võiks olla valmis keskmisest suuremaks paindlikkuseks.

Toon järgnevalt välja mõned olulisemad nõudmised, millega võiks arvestada, kui suurt korterit investeeringuks soetama asuda:

  • Kõige olulisem on korteri asukoht ning selleks on ikka Tallinnas kesklinn. Hinnatakse seda, et kõik on käe-jala juures ning töökohta on võimalik jõuda kiiresti ja mugavalt.
  • Maja peab olema uus või uuem ning kindlasti keskmisest väärikam, kõrgema klassiga. Ajalooline hoone peab olema renoveeritud ja seda täielikult, ehk siis esinduslik peab olema ka trepikoda ning muidugi hoone ümbrus.
  • Eelisseisundis on majad, milles on lift.
  • Korteri suurus 100+ ruutmeetrit, ehk 4 ja enam tuba.
  • Suurel korteril peab kindlasti olema 2 eraldi tualetti ning soovitavalt ka kaks duširuumi.
  • Kogu elamispind olgu ühel tasapinnal. Seda eelistavad paljud, aga eriti vanemas eas kliendid, kelle jaoks on ülioluline, et oleks mugav liikuda.
  • Sisekujunduses eelistatakse väärikat ja ajatut maitsekust, pigem minimalistlikku, kaasaegset ning ilma „vimkadeta“ lahendusi. Värvigamma olgu rahulik ja soe.
  • Üldiselt on nõutav panipaiga olemasolu. Tihtipeale omavad rahaliselt võimekamad kliendid rohkem isiklikke asju, mistõttu on ülioluline nende hoiustamise võimalus.
  • Omanik võiks arvestada, et vajadusel peab ta korteri juurde kuuluva mööbli ära viima, sest klientidel on tihtipeale oma mööbel. Muide, osa üürilisi on, sõltuvalt olukorrast, nõus omaniku mööbli hoiustamise kulu lisamisega igakuisele üürisummale.
  • Asukoht vaiksemal tänaval. Suur ja luksuslik korter võib kaotada oma hinnas ainuüksi seetõttu, et asub lärmaka magistraali ääres.
  • Eelistatumad piirkonnad Tallinnas on vanalinna vaiksemad osad, Roosikrantsi, Kentmanni ja Kaupmehe tänavad ja Kadrioru kivimajad. Siia võib lisada ka mõned uued majad, mis asuvad veidi kesklinnast eemal, näiteks Pirita pool ning pakuvad avaraid vaateid merele ja linnale.

Ning alati tasub kalli korteri puhul nõu pidada ka spetsialistiga, et välja uurida, milline võiks olla ühe või teise korteri üürisumma ja ka aastane tootlus, et investeering ikka asja ette läheks.

Loe edasi

Arvamus: Üks üürikorter maksuvabaks

Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Praegu on suuri vaidlusi tekitamas üürivaldkonna reguleerimine. On väga hea, kui see valdkond ka korrastatud saab ning üürileandjate ja üürnike õigused ja vastutus on täpselt paigas. Hetkel tekitab vaidlusi aga see, kuidas üüritegevust maksustada ning siin on arvamused seinast-seina. Pakun välja kompromissettepaneku – igal inimesel võiks olla õigus üks kinnisvaraobjekt maksuvabalt välja üürida.

Praegu on avalikust ruumist tõsisemalt läbi käinud kaks mõtet. Esiteks, valitsuse-poolne idee juba aastal 2017 saada üüritegevuselt eelarvesse maksudena 6,9 miljonit eurot ning teiseks, kinnisvaraprofessionaalide poolt välja pakutud mõte üüritulu üldse maksuvabaks muuta. Kui esimese mõtte vastu räägib tõik, et soovitud summat kokku saada pole tegelikult üldse kindel, sest üüritegevus on võimalik viia juriidilise keha alla ning kogu tulu sinna jättagi, siis teise ideega poleks valitsuskoalitsioon kohe kindlasti nõus.

Kuna lõplik otsus on kahtlemata poliitiline ja teatavasti on poliitikas võimalikud ka kompromissettepanekud, siis ühe sellise ma nüüd teengi. Nimelt, ma arvan, et igal inimesel võiks olla võimalik üks kinnisvaraobjekt (korter või maja) üürida välja maksuvabalt.

Olen arvamusel, et üüritegevus võiks olla üks võimalikest pensionisammastest ning igakuine üürisumma kuluks vanaduspäevadel marjaks ära. Seda enam, et me tegelikult ei tea, milline näeb pensionisüsteem välja mõnekümne aasta pärast ning kas praegune pensionikogumine üldse tagab meile oodatud elustandardi.

Samuti on oma vaba raha üürikorterisse paigutada kasulik ka õige väikeste hoiuseintresside kontekstis. Kuna madalate intressimäärade üks ideedest on olnud tarbimise ergutamine, siis üüritegevusest saadav tulu läheks kindlasti ka igapäevaseks ostudeks ning raha oleks liikumises.

Loe edasi

Kinnisvarainvestorite sekka on astunud uus põlvkond

Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Paari viimase aasta jooksul aset leidnud kinnisvaraturu elavnemine ja taastumine tõi turule palju väikeinvestoreid, sest vaba raha, mis hoiustel seisis, oli kokkukuivavate intresside tõttu kasulikum paigutada üürikorteritesse. Investorite seas hakkas silma aga uus, noor põlvkond, kelle nägemus kinnisvara abil rahateenimisest on varasemast erinev.

Uus investorite põlvkond on alustanud väikeste summadega. Algkapitaliks on kas muude tööde-tegemistega kogunenud raha või pangalaen. Tavaliselt on esimesteks ostudeks väiksemad ja odavamad korterid ning ka kööktoakesed, mis antakse üürile. Kui kõik laabub, paigutatakse kogunenud kasumit edasi järgmistesse korteritesse. Siiski püütakse hoida portfellis täpselt nii palju vara, et haldamine oleks lihtne. Samuti hinnatakse kõrgelt korrektset asjaajamist ning vettpidavaid üürilepinguid ja vajalike maksude tasumist.

Noore põlvkonna erinevus varasema, näiteks buumi-aegse investorite seltskonnaga on aga peamiselt selles, et kui möödunud kümnendil panustati pigem vara kiirele hinnatõusule (silma paistsid selles tihti välismaalased), siis nüüd võetakse investeerimist kui pika-aegset tegevust. Hea tootlusega üüritulu nähakse kas põhi- või lisasissetulekuna.

Samuti peetakse üürikortereid pensionisambaks. Riikliku pensionisüsteemi võimalikkusest ja olemusest mitmekümne aasta perspektiivis on ajakirjanduses räägitud palju ning kõlama on jäänud mõte, et harjumuspärasel kujul seda tulevikus enam ei eksisteeri. Nii räägivadki noored mehed ja naised, sära silmis, kuidas üüritulu aitab neil vanaduspõlve mõnusalt mööda saata.

Osa noortest investoritest tegeleb ka väikearendusega. Ostetakse üks väike vana kortermaja, mis tehakse korda ning korterid kas müüakse või antakse üürile. Peale rahateenimise on tähtsal kohal ka emotsionaalne rahuolu, mida ühe väärika hoone kordategemine pakub.

Edaspidise, rahulikuma kinnisvaraturu valguses suureneb kindlasti just selliste investorite hulk, kelle jaoks on tähtis hea üüritulu ja stabiilne kinnisvara väärtuse kasv. Vähemaks jääb aga spekulatiivset tegevust. Kuigi, ega üks ei välista teist kindlasti ka edaspidi.

Loe edasi

Keila kinnisvaraturg liigub teosammul ülesmäge

Külli Friedrichson, Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa piirkonna kutseline maakler

Möödunud aastal tõusid Keila linnas nii majade kui ka korterite hinnad. Seega võib öelda, et Keila ja selle lähiümbruse kinnisvaraturg liigub vaikselt tõusvas joones.

Tänasel päeval kõigub järelturu korterite keskmine hind 650-720 eur/m2 vahel. Majad, mis on ehitatud 1960-1970ndatel ning praeguseks osaliselt renoveeritud (katus ning aknad vahetatud, küttesüsteem uuendatud), jäävad hinnaklassi 55-95 000 eurot.

Vanemaid maju eelistavad hinnatundlikumad noored või lastega pered, kes renoveerivad maja vastavalt oma võimalustele. Inimesed, kes on pikka aega elanud üürimajas ning saanud kätte nn „majatunde”, soovivad ehitada endale ise kodu ning tunnevad huvi esmajärjekorras vanemate elamute vastu. Aina enam koguvad populaarsust majad, mis leiavad kasutust koduse lastehoiuna.
Kui korteriturul peatuda, siis Keila linnas ostetakse järjest enam kinnisvara ka investeeringu eesmärgil. Võib märkida, et eriti just üksikisikud paigutavad raha korterite ja majade alla. Tänaseid investoreid üüriturg soosib: on nii üürnikke kui ka üüritootlus on selgelt kõrgem kui raha lihtsalt pangakontol või sukasääres hoida. Tänu soodsale üürihinnale ning Tallinna lähedusele tunnevad selliste üürikorterite vastu huvi mitte ainult üksikud inimesed või väikepered, vaid ka pealinnas tööl käivad inimesed. Kõige vähem ostetakse Keilasse maju, mille iga on kuni 10 aastat, kuna nende hinnaklass ületab 100 000 eurot ja tundub, et selliseid suuri laene noored täna ei riski võtta. Pole ju „buumiaeg”. Kuid praegune suures osas renoveerimist vajav ja nõukogudeaegne kinnisvara ei rahulda enam kõiki ostjaid. Keila linnas aktiviseerub tasapisi nii kortermajade kui ka ridamajade arendustegevus. Ainuüksi linna ühes suuremas arenduses Sopsu-Toomas müüdi möödunud aastal neli krunti, mis näitab, et ka eramajade ehitus läheb kevadel suurema hooga lahti. Linnas alustatakse uusarendustega, kuhu on planeeritud nii korterid, ridaelamud kui ka paarismajad.

Hoogustub ehitustegevus, ostuhuvilistel tekib enam valikuvõimalusi ning kuna uusi kortereid Keilas müügis ei ole, siis võib eeldada, et nende vastu huvi tõuseb. Sellest johtuvalt uute korterite müükipaiskamine toob suurema hinnalõhe järelturu korterite ja uute vastvalminud korterite osas. Seega Keila taastub vaikselt madalseisust ning kinnisvaraarendajad julgevad juba vaadata ka Tallinnast väljaspoole ja näevad seal taas potentsiaalseid ostjaid.

Keila Leht küsib:


Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Külli Friedrichson vastas Keila Lehe täiendavatele küsimustele. Kuivõrd oleneb korteri ruutmeetri hind tubade arvust ja kas eelistatakse väiksemaid või suuremaid kortereid?
Nõudlus on kõige suurem 1-3-toaliste korterite vastu. Suuremate korterite ruutmeetri hind on veidi madalam, võrreldes näiteks 1-2-toaliste omadega. Hind kujuneb rohkem sellest, kas korter on remonditud või mitte, kas asub vanas nõukaaegses majas või uues korterelamus. Tavapärane mööbel korteri müügi puhul hinda ei tõsta.

Mis on peale hinna olulised tingimused korteri või maja ostul: kooli, kaupluse, raudteejaama või terviseradade lähedus?
Kui peres on koolilapsed või kohe varsti kooliealiseks saavad lapsed, siis eelistatakse, et korter/ maja asuks võrdlemisi kooli ja tervisekeskuse (trennid) läheduses. Kui aga ostetav kodu on nii meelepärane, et see kaalub üles kõik vahemaad, siis kaugus ühest linna otsast teise ei saa määravaks mitteostmisel, sest Keila linna siseliinibuss on igati olemas. 

Millest Keila piirkonda või tänavat eelistatakse?
Kortermajade puhul on populaarsed Keila linna tänavatest Põhja, Pae, Luha, Vasara. Allika tänava puhul nurisetakse parkimiskohtade kitsikuse pärast. Kruusa tänavat eelistavad rohkem need, kel asja terviseradadele ( sportima või koeraga jalutama). Majade puhul tänavad ei ole nii olulised. Pigem mängib vana maja puhul rolli maja seisukord (sinna veel lisatav investeering), ülalpidamise kulud ning krundi suurus. Uuemate majade puhul ollakse väga nõudlikud ehituskvaliteedi suhtes ja et oleks juba paigaldatud korralik küttesüsteem. Kui perspektiivseks peate endise riidevabriku alale (Tuula tee 5) planeeritavat kinnisvaraarendust? Keila linn vajab uusi kortereid ja ridaelamuid. Juba ligi 1,5 aastat pole midagi ostjale olnud pakkuda. Alati leidub uue ostjaid, kes hindavad kaasaegseid küttelahendusi, mugavust ja huvitavat arhitektuurilist lahendust.
Vana riidevabriku alale ehitatavad kodud leiavad kindlasti omaniku. Tegemist on üsna huvitava projektiga. Lisaväärtust annab läheduses asuv kaunis korrastatud Keila mõisapark ja vaade jõele. Kuna Keilas alustavad sel aastal mitu arendajat kortermajade ning ridabokside ehitamist, siis võib tekkida tugev hinnakonkurents, kui peaks juhtuma nii, et need valmivad üsna üheaegselt.

Millal jõuab kinnisvaraturu elavnemine pikka aega tühjalt seisnud ärihooneteni?
Kinnisvaraturg on alati liikunud teatava intervalliga. Algul on elavnenud elukondlik kinnisvara turg ja siis tuleb ärikinnisvara tema sabas järele. Elavnemine algab ikka Tallinnast ning siis liigub äärealadele. Seega tuleb veel oodata umbes aasta.

Millised on viis magusamat müügis olevat kinnisvara Keilas? Kõige magusam jõudis just tehinguni – ühepereelamu Männiku tänaval. See oli korraliku küttesüsteemiga kivimaja. Ahvatlevad on kõrghaljastuse ja kommunikatsioonidega Sopsu- Tooma tänava piirkonda jäävad krundid. Linna südames, Haapsalu maanteel on kaks arenduseks sobilikku puumaja ja Kruusa tänava kortermajas on välja pakkuda korter, mis sobib ka investeeringuks, väljaüürimiseks.

 

Artikkel ilmus ajalehes “Keila Leht”

Loe edasi

Kinnisarainvesteeringu hea tootlus võimaldab parema pensionipõlve

Uus Maa Kinnisvarabüroo partner, juhatuse liige

Tark investeering kinnisvarasse päästab inflatsiooni eest. Sularaha kaotab aastatega oma väärtust, kinnisvara üldjuhul aga mitte, kinnitab Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht ja kutseline maakler Elari Tamm intervjuus ajalehele Postimees.

Soovitate vaba raha pangas hoiustamise asemel investeerida kinnisvarasse – millele tuginedes seda soovitate?
Esimene põhjus on inflatsioon. Käesolevaks aastaks prognoositakse majanduskasvu ja inflatsiooni käsikäes  3 protsendi ümber. Seega kui hoida raha sularahas või hoiusel kaotab see iga aastaga oma väärtust. Majandus võib kasvada ning seeläbi ka palgad ja sissetulekud, aga pelgalt raha hoidmine sukasääres on ebamõistlik.Teiseks on kinnisvarasse investeerimine, mis oma loomult pikaajajaline tegevus, näidanud head teenimisvõimalust. Kui kinnisvaraturg on madalaseisus on üürikortereid jätkuvalt vaja ning seetõttu on nõudlus olemas ka siis, kui näiteks börsil vaikus. Muidugi on kinnisvara üüri ja müügihinnad sõltuvad üldisest majandusest, aga seoses inimese  loomuliku vajadusega omada katust peakohal on kinnisvara tunduvalt stabiilsem investeering kui näiteks aktsiad.

Kui räägitakse investeerimisest, jäävad paljude (ka vaba raha omavate) inimeste kõrvad suletuks, sest arvatakse, et see on rikaste lõbu. Millal võin end potentsiaalse investorina käsitleda? Alates mingist summast …?
Kinnisvarasse investeerimine eeldab tootluse ootust, mis tähendab soovi saada sellest tegevusest kasu. Üüritootlus on keskmiselt üle Eesti 6 protsendi juures aastas. Väikelinnades nagu Haapsalu ja Viljandi ning suurem Pärnu on täna üüritulu teenimise suhtes head asukohad. Korteri eest väikelinnas Viljandis tuleb välja käija 15 000 eurot ning üüri on võimalik teenida iga kuu 120-150 eurot, samad suurusjärgud on Haapsalus. Seega on võimalik oma investeeringult teenida kasu ning seda ka 15 000 euroga.

Inimesed koguvad, saavad pärandusi ja lotovõite … Mida peaksin vaba raha olemasolul esimeste asjadena tegema? Kuhu minema? Kellega rääkima?
Elu näitab, et vaba raha tekkimisel tehakse esimese asjana kulutused asjadele, mida sinnamaani ei ole saadud endale lubada. Hiljuti rääkisin ühe Eesti krooni ajal võidu saanud miljonäriga, et kuidas tal on läinud, tuli välja, et raha on otsas. Käidi reisimas, osteti auto, jalgrattad ja palju riideid. Nagu näha ei ole selline tarbimine jätkusuutlik eriti arvestades kergesti tulnud raha kiiret kadu.Täna pakuvad investeerimisnõustamist nii pangad kui ka kinnisvarafirmad. Uus Maas tegeleme ka väikeinvestorite elamispindade teemal nõustamisega, seega minu soovitus on püüda säilitada mõistlik meel ning vaadata endale meelepärased investeerimisalad, et teha edaspidi need ostud juba võidetud või pärandatud saadud raha kaudu teenitud viisidel.Soovitan investeerida kinnisvarasse, sest see on ka alustaja investorile kõige lihtsam mõista ning otse öeldes – ka käega katsutavam investeering.

Investeerimisvõimalusi on mitmeid ja inimeste valulävi, riskitaluvus ja isikuomadused erinevad. Millal ei tasu kinnisvarasse investeerimist valikuna kaaluda?
Kinnisvara investeeringud on pigem pikaajalised, seega kui oodatakse kiiret tulu ja kasvu ning investeeritakse vabaraha, mida on aga elamiseks või ka muuks otstarbeks üsna kiiresti vajalik võiksotsida alternatiive. Kuigi praegune kinnisvaraturg võimaldab head likviidsust rääkides korterite turust, seega on kinnisvara pikaajaline investeering ning  vajab kannatlikkust. Eraldi teema on spekulatiivsed tehingud, kus leitakse hea hinnaga vara, mis kohe ka müüki pannakse, kuid see on spetsiifiline tegevus, mis nõuab teadmisi ja kogemusi ja ei pruugi soovitud kasu tuua.

Mida kinnisvarainvestorid üldjuhul valesti kipuvad tegema, kus libastuma, ja miks?
Kinnisvarasse investeerimisel tuleks jälgida kinnisvara põhitõde ja see on asukoha tähtsus. Me ei investeeri kinnisvarasse ainult üüritulu eesmärgil, vaid ka eeldusel, et see on hea piirkond, hea maja.Peamine investori viga seisneb kärsituses, kannatlikkus on kindlasti siinkontekstis voorus, mis peamiselt tuleneb asjaolust, et sul on aega oodata. Investeerimine on alati seotud riskidega, seega tuleks hinnata riski astet, millised on kasvu, tulu ja võiduvõimalused võrreldes sellega, kui kõik ei lähe plaanipäraselt.

Millise tiimi peaks värske väikeinvestor enda ümber koondama?
Selgeks tuleb teada, kui palju soovite investeerida. Välja tuleb valida piirkond, kuhu investeerida. Siin saab kaasa aidata maakler. Hea kui valitakse maakler, kes elab samas piirkonnas, kus müüb, sest seda ala tunneb ta kõige paremini ning edaspidi on seeläbi ka lihtsam investeeringul silm peal hoida. Samuti aitab maakler leida ka üürniku.Investeerimisnõustajaga tuleks samuti aru pidada nii investeerimisobjekti asukoha ning investeeringute makse puudutavatel teemadel kui ka peamisel teemal, milleks on  tootlus – kas see investeering tasub ennast ära.

Neljas Eesti suuremas linnas jagub üürhuvi piisavalt:

Tallinn
Peamine üüriklientide sihtgrupp on kuni kümneaastase tööstaažiga spetsialistid vanuses ca 30 eluaastat. Samuti on märkimisväärne osa üürihuvilistest välismaalased, kelle töökoht on Tallinnas. Kesklinna jääb ka enamik saatkondi, suurettevõtete peakortereid ja seeläbi hulk inimesi, kelle maksejõud on keskmisest tunduvalt suurem.Kesklinnakorterite hinnad on kasvanud viimase kahe aastaga kuni 20% ning kasv jätkub ka üürihindades. Kui 2010. aastal sai üürida kahetoalist korterit uues majas 300-350 EUR/kuus, siis nüüd on sellise korteri üürihind alates 500 EUR/kuus.Nii müügi- kui ka üüritehingute hulk on Tallinna kesklinnas kõrgeim. Möödunud aastal tehti Tallinna kesklinnas kokku 1591 korteritehingut, mis on 11% rohkem kui 2011. aastal ja 13% enam kui 2010. aastal.Kesklinna investeerimine vajab küll suuremat kapitali, kuid vara väärtuse kasv on olnud muude piirkondadega võrreldes kõige kiirem. Üüritulu tootlus jääb kinnisvara kallima hinna tõttu 4-5% juurde, kuid kapitalikasv toetab aasta-aastalt jõudsalt vara väärtuse kasvu.

Tartu kesklinn
Tallinna südalinnast põikame põgusalt Tartusse, mis on Eesti suuruselt teine linn- Tartus elab ligi 100 000 püsielanikku ja 17 000 tudengit.Just üliõpilased on need, kes mõjutavad Tartu üüriturgu hoolimata sellest, et osa neist on kohalikud. Üüristatistikas on tudengid aga siiski märkimisväärne rühm inimesi, kes elamist vajavad.Samas ei vaja Tartus üürikortereid pidevalt ainult üliõpilased. Üürikorterite järele tekitab vajadust ka ettevõtete laienemine ja esinduse avamine Tartus, mis toob kaasa tõõjõu saabumist mujalt linnadest või maakohtadest.Tartu kinnisvaraturg on pärast majandussurutist kasvanud sama aktiivselt kui pealinnas. Möödunud aastaga kerkis tehingute aktiivsus maa-ameti andmetel Tartus 14,4%.Enim kaubeldakse Tartus korteritega  ning kuus müüakse keskmiselt sada korterit. Üüriturg ootab uusi pakkumisi, sest head korterid lähevad kaubaks tundidega. Üüriturul valitseb pakkumiste vähesus ja suur nõudlus. See loob head eeldused leida ostetud korterisse lühikese ajaga uued elanikud.Investori vaatenurgast on üüritootlus Tartus võrreldav Eesti suuremate linnadega nagu Tallinn ja Pärnu jäädes keskmiselt 5-6% juurde aastas.Peale üüritootluse võiks arvestada ka vara väärtuse kasvuga, mis on linnas tõusnud viimase kolme aastaga kuni 10%.Lisaks vanemale kinnisvarale ehitatakse igal aastal juurde ka uusi kortereid, mis on leidnud kiiresti ostjad isegi hinnaga kuni 1700 EUR/m2. Investori vaatenurgast on parimad objektid just kesklinna uued korterid, kus üüritulu on äärelinna omast kõrgem, kuid suuremat kasu saab siiski alles tootluse kasvu järel.Tartus on üürikorterite vajadus pigem kasvu näitamas ning kesklinna hinnatase on Tallinna hindadega võrreldav.

Pärnu
Suvepealinna Pärnu kinnisvaraturg on hakanud aktiivselt kasvama. Näiteks jaanuaris oli suvepealinna kinnisvaraturg detsembrist mõneti aktiivsem- maa-ameti andmeil kerkis tehinguaktiivsus kuuga 7,1%, toimus 75 ostu-müügitehingut. Aastaga kerkis turg lausa 66,7%.Peamiselt suvituskohana tuntud Pärnu pakub tegelikult kinnisvara investeerijale võimalust üürida oma vara välja ka aasta ringi. Linnas tegutseb Mainori Kõrgkool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Academia Grata ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus, kus õppivad üliõpilased pidevalt eluaset vajavad. Üüritootlus on sarnaselt muude linnadega 6-8% juures.Tasapisi on hakatud taas ehitatama uusi kortermaju, mis on investeeringu kontekstis taas hea ost. Ennekõike soovitakse üürida kortereid uutesse majadesse ning eelistatud on 2-3 toalised korterid.Turismindus näitab masujärgselt kosumise märke. Lisaks on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus pakkumas tööd suurele hulgale inimestele. Ligi 40% kogu maakonna töötleva tööstuse käibest annavad metallitöötlus ning masina- ja elektroonikatööstus.

 

Rakvere
Lääne-Virumaa keskuses on investori üüritootlus 6-8% juures. Üüriturg on aktiivne, eelkõige soovitakse heas seisus 1-3-toalisi kortereid hinnaklassiga 130-200 eurot kuus. Kuna linnas hetkel uusi kortermaju ei ehitata, on nii üüritootluse vaatenurgast kui ka vara kasvu perspektiivist parimad just uusehitised ja renoveeritud kortermajad.Rakvere tähtsaimad tööstusharud on toiduainetööstus ja puidutööstus, mille käekäik annab tunda ka üüriturul.Üüriturgu mõjutavad veel tudengid, sest Rakveres tegutseb nii Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž ja Mainori Kõrgkooli Rakvere Õppekeskus.Kinnisvaraturg üldiselt on väikelinnas kasvutempos ning tehingute arv on tõusnud kasvule.

 

Artikkel ilmus ajalehes “Postimees”

Loe edasi

Kas valida kinnisvara või traditsiooniline pangahoius ehk kuidas panna vara paremini kasvama?

Elari Tamm, Uus Maa Kinnisvarabüroo partner, juhatuse liige

Paljude väikeinvestorite mõte töötab iga päev ühes suunas: kust teenida lisa, kuidas panna vara paremini kasvama? Kas valida kinnisvara või traditsiooniline pangahoius, väärisesemed, kuld või fondid?

Kindlasti ei ole siin ühest vastust ja kõrvalseisja võiks vastata, et kõik oleneb sellest, kus hästi läheb. Investeerija seisukohalt on raha paigutamine ühte korvi riskantne. Eesti kontekstis, kus ülekuumenemine teatud valdkondades on kerge tulema, eriti kui seda aitab võimendada finantssüsteem, tuleks oma vara investeerides riske hajutada.

Professionaalide pärusmaa?
Üldiselt kipub investeerimine tavakodanikule jääma kaugeks ning seda peetakse pigem oma ala harrastajate ja professionaalide pärusmaaks. See võib olla tingitud arusaamast, et investeerimiseks on vaja suuri summasid, samuti võib põhjuseks olla teabe puudumine või lihtsalt hirm tundmatu ees. Näiteks aktsiatega kauplemine nõuab ettevõtete tundmist ja vilumust ning aega, sest aktsiate kõikumine on tundide ja isegi minutite küsimus, mis nõuab ka aktiivsemat osalemist. Investeeringud fondidesse kipuvad jääma kaugeks seetõttu, et investeerija ei oma tegelikku ülevaadet, mida tema rahaga tehakse. Ta ei saa oma investeeringut kuidagiviisi suunata. Samas on palju tublisid ning edukaid börsimaaklereid ja fondijuhte, kes on suutnud läbi aastate tõestada oma kindlameelsust ja head vaistu ning kasvatanud investorite raha.

Hea pensionifond
Kinnisvarainvesteeringuid, et osta korter, anda see üürile ning teenida üüritulu, ei peeta väga traditsiooniliseks. Eesti turg on olnud aktiivne kõigest 20 aastat. See ei ole pikk aeg ning traditsioonid kinnisvara investeeringute valdkonnas alles kujunevad. Pärast masu, kinnisvaraturu elavnedes, on hakatud rääkima kinnisvarast kui heast lisateenimisvõimalusest. Üürikorterisse investeerimist nimetatakse ka heaks pensionifondiks. Kinnisvaraturg ei ole küll omaette maailm, vaid osake kogu majandusest, kuid selle volatiilsus on siiski palju aeglasemkui börsil toimuv. Tallinna kesklinna investeeriv Kaido ütles: “Investeerin teadlikult kesklinna, sest siinne üürnik on maksejõuline ja aktiivne inimene, üüritootlus parem, kui raha lihtsalt sukasääres hoida.”Minu küsimuse peale, miks ta näiteks kulda ei osta või ostab, vastas Kaido: “80 protsenti oma varast investeerin kinnisvarasse, mul on kriteeriumid, mida jälgin. Olen valiku suhtes äärmiselt pragmaatiline ning püüan lähtuda arvudest. Kinnisvara saan justkui käega katsuda. Ülejäänud 20 protsenti investeerin tõepoolest väärisesemetesse. Mõlemad, nii kinnisvara kui ka väärisesemed, on minu jaoks pikaajalised investeeringud. Lihtsalt kinnisvara puhul tekib igakuine rahavoog, millest elada ja investeerida. Tahan omada investeeringute üle kontrolli, sellepärast olen valinud kinnisvara ja väärisesemed.” Selleks et kinnisvara üüritulust ära elada, tuleb investeerida märkimisväärne summa raha. Siinkohal räägimegi pigem lisateenistusest, mida hoiustaja või sularaha hoidja võiks lisaks teenida. Korteri ostmine ja väljaüürimine tootlusega 5–6% on ettevõtte kaudu investeerides üsna tavapärane. Samuti võib olla investor ka alates 15 000 euroga.

Pakutakse kinnisvarahaldust
Suurem küsimus on, kuidas hallata oma üürikorterit või kortereid. Kinnisvarahaldust pakkuvad ettevõtted teevad ära selle mis vaja, et vara säiliks, kuid kinnisvarabürood suudavad pakkuda ka üürihaldusteenust. Kinnisvarabüroo maakler Kristina Sõmerik haldab praegu kuni kümmet korterit. “Esiteks teen korraliku taustauuringu ning pingutan heade üürnike leidmise nimel. Kohtun üürnikega, jälgin, et üüritasud laekuksid ning üürnikud ja üürileandjad oleksid rahul. Meelerahu on minu klientidele väga oluline, nad investeerisid kinnisvarasse ja nüüd soovivad teenida tulu.”Üürihaldusteenus maksab 10% igakuisest üüritasust, mis võib küll tootlust poole protsendi võrra vähendada, aga suurema mahu korterite puhul võib üürnike haldamine ilma haldusteenuseta ka keerukaks osutuda.

Stabiilne investeering
Kokkuvõttes on kinnisvara stabiilne investeering, sest isegi kui aktsiad liiguvad üles-alla, on kinnisvaraturg näidanud viimase 10 aasta jooksul, vaatamata üsna suurtele kõikumistele, head kasvu ja suuremat stabiilsust kui muud investeerimisvõimalused. 2003. aastal tehti Tallinna Börsil tehinguid küll viis korda vähem, kuid käive oli praegusest mitu korda suurem. Kinnisvaraturg kosub koos üldise majandusega, ning kui möödunud aastal kasvasid kinnisvarahinnad keskmiselt 10%, siis selline jätkusuutlik kasv koos kogu Eesti arenguga on ka tänavu kuni kümme protsenti.

Loe edasi
content top