content top

Soome kinnisvaraostja mõtleb ka Eestisse kolimisest

Margit Sild, Uus Maa Kadrioru büroo juht
Põhjanaabrid soomlased tunnevad Eesti kinnisvaraturu endiselt suurt huvi. Lisaks investeerimisele mõlgutatakse ka päriselt siiakolimise mõtteid.

17.-20. jaanuaril toimus Helsingis suur ja ülipopulaarne reisimess, mille raames leidis aset ka kinnisvarale pühendatud Koti ulkomailla (tõlkes Kodu välismaal). Uus Maa on sel messil käinud juba aastaid ning loomulikult olime platsis nüüdki.

See on koht, kus vahetult suhelda inimestega ning kus saab teada, mida Eestist kui võimalikust kinnisvaraostu sihtriigist arvatakse. Sel korral olid läbivateks märksõnadeks Kalamaja ja Pärnu.

Tallinna linnaosi teatakse Soomes hästi ja enim küsimusi tuli kinnisvara kohta Põhja-Tallinnas. Ennekõike pakkus huvi Kalamaja, eriti selle mereäärne piirkond, mille arengutega ollakse hästi kursis. Kiideti meie kultuuri, sh toidukultuuri ja Kalamaja õhustikku. Kalamaja ning ka Koplit (jah, teati Kopli poolsaare kinnisvara arendamisest) nähti paljuski kui head investeerimispiirkonda, kuhu võiks soetada väikese korteri, et see välja üürida. Tasub märkida, et Soome meedias kirjutatakse Põhja-Tallinnast aeg-ajalt pikki ja positiivseid lugusid.

Nagu ikka, oli investorite suuremas huviorbiidis Tallinna südalinn, ennekõike Rotermanni kvartal. Lisaks investeerimisele tunti huvi nn teise kodu soetamise vastu, et kasutada korterit ise, kombineerituna lühiajalise väljaüürimisega.

Investorite ja puhkusekorteri otsijate kõrval oli ka neid, kes pidasid plaani püsivalt Eestisse kolida. Mitmel juhul sooviti algul seda veidi proovida, üürides esialgu korteri ja seejärel vaadata, kas soetadagi kodu päriselt siia. Kui jutuks tulid Eestisse kolimise põhjused, siis nimetati meie head ettevõtluskeskkonda ning maksusüsteemi (nooremad inimesed) või rahulikku ja turvalist elukeskkonda (vanemad inimesed). Paljudel soomlastel on Eestiga seoses ka nostalgilisi mälestusi ja juba välja kujunenud harjumus siin puhkamas käia.

Seekordsel messil nägime ka suurt huvi Pärnu vastu. Eelkõige soovitakse sinna kortereid soetada, palju küsiti ka uusarenduste kohta. Samas oli ka neid, kellele on oluline odavam kinnisvara ja Pärnu kõrval kaaluti ka Haapsalut. Nagu ikka, teati ka Tartut, kuhu tuli samuti ostusoove. Pärnu, Haapsalu ja Tartu olid sihikul just nende huviliste seas, kes kaalusid tulla Eestisse püsivamalt elama.

Muide, nii mõnelgi juhul olid ostuhuvilised ka pärit Eestist ning olles pikemalt Soomes elanud, olid nad taas hakanud siiapoole vaatama, ostmaks kas kodu või korteri investeeringuks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kui turismisektoris räägitakse soomlaste vähenenud reisikihust Eestisse, siis kinnisvara vaatepunktist pole põhjanaabrite huvi kahanemist küll kuskilt otsast näha.

Loe edasi

Tallinn saab endale ühe päris uue keskuse

Risto Vähi, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Taasiseseisvumisaegne Tallinn on arenenud sarnaselt muu maailma linnadega, kus peale kesklinna on veel mitmeid tähtsaid tõmbekeskuseid, mis paistavad silma kas kaubanduse, büroohoonestuse või teadusega. Ühe sektori areng on tõmmanud kaasa teisi, millele on lisandunud ka elanikkonna kasv. Lähiajal saab selliseks uueks keskuseks Veerenni lõunapoolne osa.

Veel selle sajandi alguses nägi toonane Veerenni ülesõidu ümbrus välja kaootiline, koosnedes Tallinna vanglast, üksikutest töökodadest, tühermaast ja võsast. Ühelt poolt kumas kesklinn ning teiselt poolt raudteed paistis Luite asumi aedlinlik miljöö.

Tänaseks on ülesõit suletud ning transiitliiklus Luitest eemale viidud. Valminud on Tehnika tänava pikendus ning pääsud Ülemiste liiklussõlme. Kerkinud on esimesed moodsad ärihooned ning lahkunud vangla.

Juba on käivitatud suurprojektid, mis muudavad piirkonna olemust lõplikult ja teevad sellest keskuse, mis seob omavahel Veerenni puitasumi, Luite, Lutheri piirkonna ja Fahle äripargi läänepoolsemad osad. Rajamisel on Uus-Veerenni elamupiirkond, Avala ärikvartal ning tulevikus kerkib endise vangla territooriumile nii elamuid kui ärihooned. Siia saab lisada ka mitmeid väiksemaid plaane. Loomulikult toob selline kasv kaasa ka vajaduse suuremate poodide ja lastehoidude järele.

Et sidusus linnaga veelgi parem oleks, peab panustama liiklusvoogude ohjamisse ja ühistransporti. See on muidugi vastavate spetsialistide pärusmaa, kuhu ma ronima ei hakka. Küll aga saan soovitada bussiliinide tihendamist ning laiemas plaanis ka päris uue raudteepeatuse rajamist, mille nimi võiks olla Veerenni (või Luite) ja selle asukohaks sobiks hästi endise ülesõidu ala.

Seega, lähema kümne aasta jooksul kujuneb lõuna-Veerennist välja uus tähtis keskus, mille kaugust piirkonnas pakutavast kinnisvarast hakatakse pidama sama oluliseks kui kaugust vanalinnast või Viru Keskusest.

Loe edasi

Tallinna üüriturg globaliseerub

Eveli Lindell, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhtiv konsultant
Alanud aasta jätkub Tallinna üüriturul aktiivselt. Uued töökohad, projektid, elumuutused ja välistudengite tulek on üürikorterite nõudlust ka sel aastal hoidmas stabiilsena.

Stabiilne on üüriturg olnud juba mõned viimased aastad ning meile tuttav tsüklilisus leiab aset tänavugi. Esmalt rahulik aastaalgus, siis aktiivsem kevad, seejärel suveperiood, mida peetakse üürituru kõrghooajaks ning lõpetuseks sügis-talvine rahunemine, mis on siiski üsna aktiivne periood.

Ka hinnad on paari viimase aasta jooksul püsinud üsnagi ühtlasel tasemel. Liikumised sõltuvad hooajast ja turul olevatest pakkumistest. Kohati on isegi kasulikum teha allahindluseid, selle asemel, et hoida korterit kuu või kaks tühjana.

Üürivad kõik – tudengid, iseseisva elu alustajad, spetsialistid, töötajad ja pered. Väga palju otsitakse ka nö nädalasisest peavarju Tallinnas töötamise ajaks. Nädalavahetused aga veedetakse oma päris kodus.

Viimastel aastatel on välismaalaste osa üüriklientide seas üha kiiremalt kasvanud. Seda nii kesk- kui ka äärelinnas. Palju otsitakse just ilusaid, renoveeritud kortereid. Kesklinnas eelistatakse kortereid hea asukohaga uuemaid maju, kus kõik eluks vajalik oleks jalutuskäigu kaugusel. Äärelinnas on väga oluline ühistranspordi olemasolu.

 

Ole väljaüürimisel tähelepanelik

Kuna Tallinn tõmbab ligi väga palju ja erisuguseid inimesi kõikjalt, on üha olulisem teha potentsiaalse üürilise kohta taustauuringuid. Internet annab selleks suurepärase võimaluse ning kohalike puhul saab nende maksekäitumise kohta infot Krediidiinfost. Tudengite puhul, kui on kahtlusi maksevõime osas, soovitan üürilepingu juurde küsida ka vanemate käendust.

Välismaalaste puhul on tausta uurimine veidi keerulisem, kuid julgustuseks ütlen, et minu kogemus nendega on olnud alati positiivne. Nad on väga abivalmid, kohusetundlikud ja vastutulelikud ning ei pelga vajadusel saata kasvõi oma töölepingut, et endast rohkem infot jagada.

Kindlasti tuleb välismaalaste puhul tähele panna kahte asja. Esiteks, väga oluline on alati küsida näha elamisluba või viisat, kuna seaduse järgi ei tohi omanik üürida korterit välisriigi kodanikule, kellel puudub seaduslik alus siin pikema-ajaliseks viibimiseks. See annab omanikule ka kindlustunde, et inimene on oma asju ajanud legaalselt. Teiseks tuleb arvestada, et tihtipeale soovivad välismaalased ka korterisse sissekirjutust, mis seadusest tulenevalt on ka nende õigus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üürikorterite nõudlus Tallinnas lähiajal ei vähene, vaid pigem kasvab eelkõige seoses rahvusvahelistumise ning töökohtade puudusega väiksemates Eesti kohtades. Hinnad püsivad stabiilsena, kuid kasvavad hooajaliselt suvel, mil nõudlus on suurem. Eelistatumad on uuemad ja renoveeritud korterid.

 

Keskmine üürihinnatase Tallinnas

Kesklinn

Uued:
1-toal – 400 – 550 €/kuu
2-toal – 450 – 700 €/kuu
3-toal – 750 – 1500 €/kuu

Vanemad:
1-toal – 320 – 500 €/kuu
2-toal – 400 – 550 €/kuu
3-toal – 600 – 1000 €/kuu

Mikrokorter – 350 – 600 €/kuu

 

Äärelinn

Uued:
1-toal – 370 – 470 €/kuu
2-toal – 430 – 650 €/kuu
3-toal – 650 – 890 €/kuu

Vanemad:
1-toal – 250 – 400 €/kuu
2-toal – 300 – 520 €/kuu
3-toal – 350 – 680 €/kuu

Ühiselamu/mikrokorter – 160 -400 €/kuu

* Nelja- ja enamatoaliste korterite hinnad varieeruvad väga tugevalt sõltuvalt asukohast, üldpinnast ja seisukorrast.

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Loe edasi

Uus Maa korraldab ERR-i Tuisu tänava kinnistute müüki

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) kuuluvate kinnistute müüki Tallinnas Tuisu ja Tervise tänaval, kuhu varasemalt plaaniti uue tele- ja raadiokompleksi ehitamist.

Kokku on kinnistuid viis ning need müüakse enampakkumise korras. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on novembris 2011 võtnud kirjaliku seisukoha, millest tuleneb, et müüdavat ala nähakse tulevikus multifunktsionaalsena, kus võiksid asuda nii elu- kui ärihooned.

„Tarbijate nõudlus korterite järele terviklikult arendatud keskkondades on suur,“ ütles kinnistute müüki korraldav Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakler Eduard Sorokin. „Müügisolev projekt annab võimaluse arendada terviklik elukeskkond, kus lisaks korteritele on toetavad teenused ja rekreatsioonivõimalused. Kutsume kõiki huvitatud isikuid meiega kontakteeruma ja osalema, enampakkumine leiab praeguse kava kohaselt aset märtsis.“

Kinnistute pindala on kokku: 41 569 m2. Kehtiv detailplaneering lubab maksimaalseks maapealseks brutoehitusmahuks 34 000 ruutmeetrit ning suurimaks hoonete kõrguseks 56 meetrit.

Lisainfo objekti koduleheküljelt: www.uusmaa.ee/tuisu

Loe edasi

Tallinna kinnisvaraturg jaheneb, mujal antakse hagu juurde

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
2018. aasta detsembris jätkus kinnisvaraturu jahenemine hoolimata sellest, et tervikuna sõlmiti esialgsetel andmetel Eestis 2018. aastal rohkem korteri- ja eramutehinguid kui tunamullu. Siiski ei saa me rääkida üle-eestilisest jahenemisest, vaid täna piirdume valdavalt veel pealinnaga.

Sisendkulude kasv, kahanevad kasumimarginaalid ja suur pakkumiste hulk on hoolimata tugevast nõudlusest teinud arendajad ebakindlamaks, mistõttu vähenes 2018. aastal uute korterite arv ning suure vähikäigu tegi ka ehituslubade statistika. Langus algas juba III kvartalist ning jätkus eelmise aasta kõrget võrdlusbaasi arvesse võttes ka IV kvartalis.

Tallinnas sõlmiti detsembris võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle 200 korteritehingu vähem. Samas, tänu tavapärasele uusarenduste kõrgemale osakaalule aasta lõpus, kasvas mediaanhind kõigi aegade kõrgeimale tasemele – 1858 EUR/m2.

Aasta kokkuvõttes sõlmiti 9704 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli veidi üle 50 võrra vähem kui mullu. Aeglustus ka tehingute mediaanhinna kasv. Kui 2017. aasta jooksul oli see 8,2%, siis 2018. aastal tõusid hinnad 5,7%. Viimastel kuudel turule tulnud uute korterite müügitempot silmas pidades on siiski tajutav oht, et nõudlus võib väheneda kõrgete pakkumishindade tõttu.

 

Optimism liigub pealinnast välja

Optimismi on tänasel turul kõige rohkem Tallinna lähiümbruses ning Tartus ja selle naabervaldades. Harjumaa omavalitsustest oli aasta suurim tõusja Rae vald, mille põhjaosa piirkondade arendustempo ei näi raugevat samas kui teistes valdades võtsid tõusud-langused tunduvalt rahulikuma joone.

Tartus suurenes 2018. aastal müüdud korterite arv märkimisväärselt, 2017. aastaga võrreldes koguni 300 võrra. Siin tasub mainida, et paaril varasemal aastal tammus tehingute arv Tartus paigal.

Tõenäoliselt aeglustub Tartus tõus sel aastal, seda enam, et lisandunud ca 300 tehingu arvu juures kiirenes ka tehingute mediaanhinna kasv (1275→1387 EUR/m2), suurenedes 8,8%. Teisalt, erinevalt Tallinnast on Tartus veel arendajad optimistlikumad, mida iseloomustab ka ehitusloa saanud korterite hulga kasv.

Nii teiste suuremate linnade, näiteks Narva ja Pärnu, kui ka ülejäänud Eesti puhul võib öelda, et rahvaarvu langus ning eriti just noorte, parimas korteriostueas inimeste väljaränne tehingute arvu 2018. aastal enam ei suurendanud. Kui Harju- ja Tartumaa välja arvata, suurenes tehingute arv ülejäänud 13st maakonnast vaid kolmes, mis viitab sellele, et sotsiaalmajanduslikud tingimused ning kahanev rahvaarv on tekitanud piiri, üle mille on tänastes tingimustes enamikel maakondadel on keeruline tõusta.

Paranenud sissetulekute juures jätkasid aga keskmised hinnad tõusu, ehkki väheneva nõudluse juures ei saa me absoluutnumbrites rääkida väga suurtest kasvudest. Nii suurenes näiteks Lääne-Virumaal tehingute mediaanhind 186 EUR/m2-lt 219 EUR/m2-ni ja Võrumaal 335 EUR/m2-lt 350 EUR/m2-ni.

Loe edasi
content top