content top

Tallinna südames valmivad peagi eksklusiivsed bürood ka väikestele ettevõtetele

Uus Maa Ärikinnisvara OÜ koostöös Novira Capital OÜ-ga alustas Pärnu mnt 31 uue esindusliku ärimaja Büroo 31 väljaüürimist. Hoone valmib 2020. aasta alguses ja selles saab üürida büroopindu suurusega alates 50 m2.

Büroo 31 on osa piirkonna uuest maamärgist – Das Haus arendusest, kus on lisaks büroohoonele eksklusiivsed korterelamud ning atraktiivsed 1. korruse äripinnad ja maa-alune parkla.

Büroopinnad paiknevad 2. -6. korrusel ning on suuruses 50-215 m2, korruste suurus jääb vahemikku 500-900 m2. Hoones on võimalik pakkuda sobiva suurusega kontoriruume nii väikestele kui ka suurtele ettevõtetele. „Büroo 31 on suurepärane võimalus väikestele ettevõtetele, kes soovivad edevat bürood südalinnas“, ütles pindu vahendav Uus Maa Ärikinnisvara maakler Aira Veelmaa. „Viimastel aastatel on turule tulnud väga palju uut büroopinda, kuid pisemad ettevõtted peavad leppima vanemate hoonetega, sest uutes majades väikeseid pindu reeglina ei pakuta”.

Büroo 31 üürnikeks on oodatud kõik väärikad ettevõtted, kes soovivad esinduslikku ja stiilset bürood südalinnas. Arendaja poolt on välja töötatud optimaalne ruumilahendus ja kaks erinevat siseviimistluspaketti, et tulevane üürnik saaks uue büroo võimalikult vähese ajakuluga. „Väiksemate ettevõtete jaoks on eriti oluline, et saaks uue kontori minimaalse ajakuluga ning seda Büroo 31 pakub. Piltlikult öeldes, otsustada tuleb vaid vaiba värv”, sõnas Veelmaa. „Suuremate pindade puhul on siiski võimalus üürnikul ruumilahenduse ja siseviimistluse osas ka kaasa rääkida. Seda muidugi seni, kuni ehituslikult on veel võimalik muudatusi teha”.

Büroo 31-s on kokku ligi 3000 m2 büroopinda. Üürilepingute sõlmimine on alanud, üürnikud saavad hoonesse sisse kolida 2020. aasta veebruaris.

Lisainfo: https://uusmaa.ee/pakkumine/153-buroo-31-uurile-anda-uued-a-klassi-burood-alates-50m2/

Loe edasi

NÄITED: Soomlaste ja eestlaste tavad korteri ostmisel või üürimisel võivad kõvasti erineda

Eveli Lindell, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhtiv konsultant
Tihti arvatakse, et maakler tegeleb ainult müügi- ja üürivahendusega, kuid meie töös on tähtsal kohal ka ostuklientide teenindamine, et leida neile sobiv elamispind. Olen ise aidanud kodu otsida just välismaalastel, kes seda ise siin teha ei saa või tunnevad, et selleks pole aega ega teadmisi. Nagu teada, siis suurem osa välisklientidest on pärit Soomest ning kuigi me oleme paljudes asjades väga sarnased, tuleb põhjanaabrile kinnisvara müües või üürides arvestada mitmesuguste erisuste ja kohati ka täiesti teistsuguste arusaamadega.

Mida soomlased Tallinnas eelistavad? Eks ikka kesk- ja eriti südalinna kinnisvara. Kui vanasti hinnati enam näiteks Roosikrantsi või Kaupmehe tänavat, siis nüüd on vaieldamatult kõigi lemmikuks Rotermanni kvartal. Üldiselt on kõigi välismaalaste jaoks linna süda Viru keskus ja kõik, mis selle lähedal, on tegelikult väga nõutud kinnisvara.

Mõnel korral on mulle lauale pandud Tallinna kaart, osutatud Viru hotellile ja ca 5 cm raadiusega ring ümber joonistatud, et otsiksin korterit just sellesse piirkonda. Teisalt, need, kes endale kodu soetavad, eelistavad rohelisemat ja vaiksemat piirkonda – Kadriorgu, Kalamaja ja ka Noblessneri kvartalit, mis on tõusev trend.

Peamiselt eelistatakse kortereid kivimajades, puitelamuid otsivad pigem tõsised fännid. Vähe soovitakse ka eramuid. Eelistatakse uuemaid kortereid, ehk neid, mis asuvad kuni 10 aastat vanades hoonetes, kuid on ka neid, kes hindavad ajaloolist arhitekuuri, kõrgeid lagesid, originaalset kalasabaparketti jne.

 

Eesti ja Soome kinnisvaraelus hulk erinevuseid

Kui kinnisvara ostu- või üürikliendiks on soomlane, tasub arvestada sellega, et nii mitmedki tavad ja eelistused on Eestis ja Soomes erinevad. Need erisused ei tekita loomulikult mingisuguseid probleeme, kuid neid on hea teada ja vajadusel kasulik selgitada.

Järgnevalt toon välja hulga näited Eesti ja Soome kinnisvaraelu erinevustest.

  • Esmalt tasub mainida, et tehingu vormistamine on Soomes ja Eestis erinev. Soomes ei ole kinnistusraamatut, ehk ei osteta korteriomandeid, vaid hoopis osakuid ning tehingut ei vormistata notaribüroos, vaid leping sõlmitakse ostja- ja müüja vahel ning selle kinnitab “kaupan vahvistaja”, ehk inimene, kellel on õigus kinnisvaratehingut kinnitada. Need inimesed töötavad tihti pangas, aga sellega saavad aidata ka litsentseeritud maaklerid, kes on läbinud vastava koolituse.
  • Soomes on uusarendustes alati korteriga kaasas köögimööbel- ja tehnika, ning vannitoas sanitaartehnika ja vannitoamööbel (valamukapp). Eestis on köögimööbel kaasas pigem kampaaniapakkumisena.
  • Kui meil on aeg-ajalt aruteluteemaks see, kas parkimiskoht või panipaik on vaja uusarenduses kindlasti juurde osta, siis Eestis uue korteri ostes soetavad soomlased need kaks alati lisaks.
  • Soomes on korteriühistute funktsioon ja kontroll rangem. Kui soomlane soovib korteris teha remonti, peab ta selle kooskõlastama korteriühistuga, esitades erinevaid dokumente. Näiteks, kui teostatakse remont märgruumides, tuleb hiljem korteriühistu jaoks tellida inspektor, kes töö üle vaatab ja kinnitab, et see on vastavalt standarditele teostatud. Sellest tuleneb ehk paljude soomlastest ostjate suur huvi korteriühistu tegemiste vastu.
  • Kui rääkida korteri üürimisest, siis esimene suur erinevus on selles, et Soomes maksab kommunaalkulud üürileandja, Eestis aga üürilevõtja.
  • Eestis on tunduvalt raskem leida üürikorterit koeraga kliendil ning ka kindlustuse tegemine ei rahusta üürileandjat. Soomes suhtutakse koertesse sõbralikumalt ja neid nii väga ei kardeta, kui üürilevõtja teeb vastava kindlustuse.
  • Eestis üürides on soomlaste jaoks oluline, et üürileandja oleks alati kättesaadav või kui ta ise elab välismaal, siis oleks tal olemas esindaja, kes jooksvate küsimustega tegeleks või oleks lihtsalt vajadusel abiks.
  • Nii müüdavate kui üüritavate korterite puhul tuleb tihti esile, et soomlasest klient pelgab kortereid, kus on gaas. Soomes seda majapidamistes üldiselt ei kasutata ning seetõttu on palju hirme, et gaasiga võib kaasneda näiteks mõni õnnetus. Siin aitab see, kui selgitada, kuidas gaasisüsteemid on ehitatud ning kuidas boilerid ja pliidid ohutult töötavad. Seejärel võib nii mõnigi põhjanaaber gaasiga korteri siiski valida.

Seega, kuigi oleme ühe hõimu rahvad ja paljudes asjades vägagi sarnased, on meie ühiskonnad ja riigid siiski erinevad. Sellest tulenevalt on palju erisusi ka küsimustes, mis puudutavad kinnisvara. Loodan, et see artikkel oli põnev ja hariv lugemine ning aitab paremini mõista, kuidas soomlasest kliendiga edukalt kinnisvaraäri ajada.

Loe edasi

Kinnisvaraturg mais rahunes. Aga vaid statistiliselt

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Märtsi ja aprillikuu vahespurdi järel saabus mai esimeste soojemate ilmadega kergekinnisvaraturu rahunemine. Mõnevõrra madalamad arvud olid peamiselt tingitud eelmiste perioodide kõrgest võrdlusbaasist, mitte aga kinnisvaraturu jahenemisest.

Mais sõlmiti üle kogu Eesti esialgsetel andmetel 1772 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli ca 200 võrra vähem kui märtsis ja aprillis, ent rohkem kui jaanuaris või veebruaris. Tulenevalt uusarendusturu väiksusest, mis teeb selle turu omakorda sesoonseks, oli kallimate piirkondade osakaal veidi väiksem, mistõttu tegi kerge jõnksu allapoole ka tehingute mediaanhind (mais 1310 EUR/m2, eelnevatel kuudel pigem 1350 ja 1400 EUR/m2 vahel). See näitaja on viimase aasta jooksul püsinud ühtlasel tasemel, viidates kinnisvarahindade kasvu pidurdumisele, ehkki tänased pakkumishinnad toovad ka selle arvu lähiajal ülespoole.

Aasta esimese viie kuuga on sõlmitud 8992 tehingut (-95 võrreldes 2018. aasta sama ajaga), nende tehingute mediaanhind oli 1366 EUR/m2 (+20 EUR/m2).

 

Suuremad linnad liikusid eri suundades

Kui tavaliselt tasub suuremaid tõuse või langusi otsida Tallinna uusarendustest, siis seekord oli pealinna turg stabiilsuse etalon. Esialgsetel andmetel sõlmiti mais 747 ostu-müügitehingut, mis jääb üsna tänavuse aasta kuu keskmise tulemuse juurde (parimal kuul ehk märtsis sõlmiti 823 tehingut, halvimal kuul ehk veebruaris 701 tehingut).

Tehingute mediaanhind on Tallinnas endiselt väga kõrge ning nagu juba öeldud, liigub see näitaja ka tänavu pigem ülespoole. Mais oli korteritehingute mediaanhind 1813 EUR/m2 ning viimase kuue kuu jooksul on vaid ühes kuus jäänud see alla 1800 EUR/m2.

Tartu korteriturg langes. Kui aprillis sõlmiti Tartus 182 tehingut, siis mais esialgsetel andmetel 138 tehingut, mis viitab suurele uusarenduste mahule eelmisel kuul ning vastupidisele efektile nüüd.

Tartu näitajad peegeldavad üsna hästi uusarendusturu arengut väljaspool Tallinna, kus tulenevalt väiksematest mahtudest ei ole tehingud jaotud aasta peale ühtlaselt laiali, vaid võimendavad teatud kuude näitajaid.

Näiteks tänavu on Tartus aasta esimese kuuga sõlmitud vastavalt 123, 122, 166, 182 ja 138 tehingut. Teistest eristuvad selgelt märts ning eriti aprill, kui sõlmiti praktiliselt enam kui 50 tehingut rohkem kui kolmel vähemaktiivsemal kuul. Kõrvutades tehingute arvu esmamüügi arvudega, saame esimese nelja kuu kohta järgmise jada: 16, 20, 43, 52. Nagu näha, on uusarenduste müügi maht üsna tugevas korrelatsioonis kogu tehingute arvuga: kehvematel kuudel müüakse paarkümmend uusarenduskorterit, samas kui parematel kuudel 40 ja enam ehk ligi kaks korda rohkem.

Ka tehingute mediaanhind on tänavu kõrgeim olnud just märtsis ja aprillis (vastavalt 1441 ja 1449 EUR/m2), samas kui jaanuaris või mais oli tehingute mediaanhind ligi 100 EUR/m2 ja isegi enam madalam. Kuigi mai kohta puuduvad veel üksiktehingud, võib arvata, et korterite esmamüük jäi aasta esimese kahe kuu tasemele.

Pärnusse tõi kevad kaasa tehingute aktiivsuse kasvu – kui aasta esimesel kolmel kuul jäi korteritehingute arv 56 ja 64 vahele, siis aprillis sõlmiti 24 uusarendustehingu toel juba 101 tehingut ning mais 81 tehingut. Aastases võrdluses toetab tänavuse aasta kasvu eelmise aasta madal võrdlusbaas – aasta esimese viie kuuga on Pärnus sõlmitud 361 ostu-müügitehingut, mida on 30 võrra enam kui mullu samal ajal. Tehingute mediaanhind oli enam kui 50 EUR/m2 võrra kõrgem (1185→1239 EUR/m2).

Narva turu kohta on paslik kasutada mugandatud hüüdlauset „Idarindel muutuseta“. Mais sõlmiti 56 korteri ostu-müügitehingut, mis, kui erandlik aprill välja arvata, jäi sellise tasemele nagu ta on viimased aastad olnud. Tehingute mediaanhind oli Narvas 391 EUR/m2 ning aasta esimese viie kuuga on Narva võrreldes mullusega veidi toibunud – sõlmitud on üle 30 tehingu enam (274→309). Tehingute mediaanhind on Eesti kolmandas linnas endiselt väga madal, tänavu on see näitaja 370 EUR/m2, mullu oli 421 EUR/m2.

Nii Narva kui Pärnu parimad ajad jäid moodsa kinnisvaraturu kontekstis eelmisesse kümnendisse – siis võis Pärnu uhkustada mediaanhinnaga, mis oli isegi Tartust kõrgem, Narvas oli tehingute mediaanhind 2007. aastal aga 841 EUR/m2, mis täna tundub täiesti ulmelise arvuna.

Loe edasi

Korter puitmajas võib maksta uusarenduse hinda

Kristiina Aderov, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Kuigi arendusprojektid vallutavad kõikjal ning seda väga aktiivselt ka ajalooliste puitasumite äärtes, pole see viimastes sugugi ära võtnud vanade korterite ostjaskonda. Veel enam, ajaloohõnguliste korterite eest ollakse valmis maksma uutele elamispindadele kandadele astuvat ruutmeetrihinda.

Kui vahepeal levis jutt, et puitmajade vastu enam huvi ei tunta ning nn hipsterid kolivad minema, siis tegelikult ei vasta see muidugi tõele. Asumites ületab vanade korterite nõudlust tugevalt pakkumist ning kui mõni maitsekalt renoveeritud „maasikas“ müüki saabub, on järjekord koheselt ukse taga.

Puitmaja puhul võib häbitundeta öelda, et ostetakse emotsioone. Aga see ei tule tühja koha pealt, vaid majade olemuse, heal tasemel renoveerimistöö ja teatava privaatsuse koosmõjul. Veelgi ägedam on, kui majal on oma lugu või ajalooline taust. Näiteks, nn tallinna-tüüpi maja on unikaalne, mujalt sarnast hoonetüüpi naljalt ei leia.

Samuti on vanadel puitmajadel hoov, mis on tihti roheline ja avar. Inimesed elavad korteris, aga väike grillinurgake sõpradega ajaveetmiseks või õunapuud hoovis tekitavad kergelt nagu oma majas elamise tunde.

Puitlinnaosad on kuulutatud miljööaladeks, mis tähendab, et tänu karmidele ehitusreeglitele on enamasti olemas ka kindlus, et asumid ei muutu kardinaalselt ning kui kuskil on tühi kinnistu, siis ehitatakse sinna ümbritsevat väärtustav uushoone.

Vana maja puhul on võrreldes uuemate või päris uutega muidugi hulk erisusi, mida tuleb arvestada. Samas on ostjaskond neist asjust väga teadlik ja palju uurinud. Nii peab olema korras dokumentatsioon ning kõik tehtud ehitustööd, kasvõi tagantjärele, seadustatud. Samuti ollakse teadlikud materjalidest ja nende kasutamisest – seega Kalamajas või Supilinnas olgu müügiks pakkumisel just sinna sobituva disaini ja olemusega korter. Iga hinda suvalise asja eest ei maksta, eks.

Muidugi ollakse valmis ostma ka remonti vajav korter, et siis kõik ise teha. Hind olgu loomulikult sellises seisus korterile vastav.

Kokkuvõtteks. Nagu öeldakse, puidust maja „elab ja hingab“. Just nagu tema elanikudki. Ja see on põhjus, miks uute korterite kõrval on vanad agulimajad nii populaarsed. Kõigele on oma ostjaskond.

 

Mõned näited viimase aasta jooksul toimunud reaaltehingutest Tallinna puitmajades:

  • Heas seisus 2-toaline korter Kalamaja puitmajas – 3033 eur/m2.
  • Keskmise suurusega, maitsekas kahetoaline korter renoveeritud puitmajas Kalamajas – 2744 eur/m2.
  • Maitsekas kahetoaline korter väärikas tallinna-tüüpi kortermajas – 2607 eur/m2.
  • Suur kahetoaline renoveeritud korter Pelgulinnas – 2635 eur/m2.
  • Suur renoveeritud kahetoaline korter tsaari-aegses puitmajas Kalamajas – 2643 eur/m2.
  • Renoveeritud kolmetoaline korter tsaari-aegses puitmajas Kalamajas – 2564 eur/m2.
  • Isikupärane, suur renoveeritud kolmetoaline korter Uue-Maailma asumis – 2629 eur/m2.
Loe edasi

Kinnisvara ostujõud tugev, kuid demograafilised probleemid mõjutavad Eesti turgu üha enam

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Kinnisvaraturule tõi aprill stabiilse ja ennustatava kursi, kuna suures plaanis jätkusid samad arengud, mis on viimastel aastatel valitsenud: tehingute arv jäi stabiilseks, mediaanhind jätkas majanduskeskkonnast tulenevalt kasvu.

Aprillis sõlmiti üle kogu Eesti korteriomanditega esialgsetel andmetel 1784 ostu-müügitehingut, mida oli ligi 20 võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal. Tõenäoliselt toovad lähipäevad korrektuuri ülespoole, mis tähendab seda, et tehingute arv püsib stabiilsena ühtlaselt kõrgel tasemel. Aasta esimese nelja kuuga on sõlmitud praktiliselt sama palju tehinguid kui mullu (veidi üle 7000) samal perioodil. Tehingute mediaanhind on sama ajaga suurenenud 3,7% ehk 50 EUR/m2 võrra, käesoleva aasta esimese nelja kuu korteritehingute mediaanhind oli 1385 EUR/m2 (aprillis 1360 EUR/m2).

Maakondlikud arengud on Eesti üldistest arengutest, mida suuresti mõjutab Harjumaa, mõnevõrra erinevad. Nii on Harjumaal tehingute arv aasta esimese nelja kuuga võrreldes mullusega mõnekümne tehingu võrra suurenenud, ülejäänud Eestis aga vähenenud. Kui Harjumaal on tehingute mediaanhind tõusnud ligi 70 EUR/m2 võrra, siis mujal vähem kui 30 EUR/m2 võrra. Kui eemaldada ülejäänud maakondadest ka Tartumaa, on võrdluspilt veelgi negatiivsem, aasta esimese nelja kuuga tehingute arv -59, tehingute mediaanhind +18 EUR/m2.

Miks mujal Eestis on tehingute arv pigem kerges languses kui tõusus? Põhjusi on kindlasti erinevaid, olulisemad neist on demograafiaga seotud ehk rahvastiku vananemine ja vähenemine. Näiteks 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli kõige levinumas eluasemelaenuvõtmiseas (25–39 aastased) Harju maakonnas 29% elanikest, Tartu maakonnas 27,5%, ülejäänud Eestis aga 21,5%. Lisaks sellele, et noori on mujal Eestis suhteliselt vähem, pole ka lähema 10 aasta perspektiivis olukord väga roosiline.

Näiteks demograafiline tööturusurveindeks, mis näitab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhet, on Harju maakonnas 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 0,97 ehk noori lisandub peaaegu sama palju, kui vanu lahkub, Tartu maakonnas on see koguni 1,1, ülejäänud Eestis kõigub see aga 0,55 (Hiiu ja Ida-Viru maakond) ja 0,88 (Rapla maakond) vahel, jäädes keskmiselt 0,68 juurde. Lisades siia juurde võimalikud rändemõjud, näeme, et Harju ja Tartu maakonnas on lähema 10 aasta perspektiivis arengud pigem stabiilsed ning nõudlus oluliselt ei vähene. Küll aga toimub mujal Eestis pidev kahanemine.

 

Ostujõud püsib tugev

Suurematest linnades on Tallinnas aasta esimese nelja kuuga tehingute arv 135 võrra vähenenud, mis ühel poolt viitab eelmise aasta tugevale I poolaastale ning teiselt poolt uusarenduste osakaalu tõusule väljaspool pealinna. Tallinnas sõlmiti jaanuarist aprillini 3036 korteritehingut, mille mediaanhind oli 91 EUR/m2 võrra kõrgem kui mullu, jäädes pidama 1829 EUR/m2 juurde. Hinnatõus on aga püsiv nähtus ning sel aastal jõuavad Tallinna turule vaid mõned üksikud arendused, mille keskmine hind jääb veel alla 2000 EUR/m2. Pakkumis- ja tehinguhindade väike, vähem kui 5%-line vahe viitab täna veel tugevale ostujõule, mis lähema aja jooksul mõjub hinnatõusule kahtlemata positiivselt.

Tartu turgu mõjutas aprillis suurem uusarendustehingute osakaal, mis eelmise aasta aprilliga kasvatas korteritehingute arvu 30 võrra ning mediaanhinda ligi 120 EUR/m2 võrra. Aasta esimese nelja kuuga püsis tehingute mediaanhind stabiilsena – mullu sõlmiti jaanuarist aprillini 556 korteritehingut, tänavu esialgsetel andmetel 568 tehingut ning nende mediaanhind oli mullu 1354 EUR/m2, tänavu aga 1420 EUR/m2 ehk ca 5% kõrgem.

Kuna Pärnut tabas möödunud aastal tehingute arvu langus, siis tänavused näitajad peaksid võrdlusbaasi arvestades olema kõrgemad kui mullu. Aasta esimese nelja kuuga on korteritehingute arv esialgsetel andmetel suurenenud siiski vaid 6 tehingu võrra, samas kui mediaanhind ületas 1200 EUR/m2 piiri, mida oli mullusest ca 20 EUR/m2 enam.

Eesti kolmandas linnas, Narvas, on korteritehingute arv veidi suurenenud (mullu 234 tehingut, tänavu 248 tehingut), kuid mediaanhind jätkab veel põhja kraapimist – mullu oli see näitaja 415 EUR/m2, tänavu 370 EUR/m2. Pakkumishindade jätkuv stabiilsus peaks aga viitama sellele, et Narvas peaks lähiajal tehingute mediaanhinna langus pidurduma.

Loe edasi
content top