content top

Selle aasta kinnisvarastaar on Tartu

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Kui Tallinnas jälgitakse, kas turg veel tõuseb või näitab langemise märke, siis hoopis teised meeleolud valitsevad Tartu kinnisvaraturul.

Aga kõigest järgemööda. Oktoobri tehinguid kokku lüües võib Tallinna puhul öelda, et kinnisvaraturg pöördus tagasi oma normaalsesse olekusse. Mitmekuine järjestikune madalseis sai seljatatud ning esialgsetel andmetel sõlmiti oktoobris korteriomanditega 918 ostu-müügitehingut. Tegemist on aasta paremuselt teise tulemusega, mis jääb alla vaid maikuu omale.

Tehingute aktiivsuse kasvu taga oli juba, nagu tavaks saanud, varem sõlmitud uusarendustehingute asjaõiguslepinguteks realiseerumine, mistõttu annavad järgmised kuud paremini aimu sellest, kas kinnisvaraturul on oodata ajutist tagasilööki või mitte. Uusarenduste ostuaktiivsus nurisemiseks põhjusi pakkunud ei ole, kuna laojäägi realiseerimise kiirus on viimased aastad püsinud üsna sarnases tempos.

Tehingute mediaanhinna kasv näitab kergeid raugemise märke – eelmise perioodi võrdluses kasvas mediaanhind esimese kümne kuuga 6,3%, samas kui möödunud aasta samal ajal oli kasv 8,2%. Oktoobris oli tehingute mediaanhind pealinnas 1791 EUR/m2, mis jäi alla vaid tänavuse aasta juunile.

Mõnevõrra teenimatult on Tallinna varju jäänud tänavuse aasta kinnisvaratäht, Tartu linn. Kuna kaks eelmist aastat on Tartus olnud pigem letargilised, on tänavune aasta võimendunud seetõttu eriti ilmekalt. Korteritehingute arv on aasta esimese kümne kuuga mullusega võrreldes suurenenud 278 võrra (Tallinnas 170), tehingute mediaanhind aga 8,9%.

Võrreldes Tallinnaga on Tartu oma meeleoludelt nagu pealinn kolm-neli aastat tagasi: arendused on reeglina väikesed (keskmine 2018. aastal ehitusloa saanud korterelamu korterite arv on 12), arendajad enesekindlamad – näiteks on ehitusloa saanud korterelamute korterite arv enam kui 200 võrra suurem kui möödunud aasta jooksul kokku (Tallinnas samal ajal -1000) – ning bürokraatia paindlikum.

Oktoobris sõlmiti Tartus aasta rekordina 213 tehingut, mediaanhind jäi aga vaid alla jaanuari tulemusele ning oli 1459 EUR/m2.

Samuti on tõusuteel ka Pärnu turg, ehkki väikeste uusarendusmahtude tõttu ei jaotu nende tehingud ühtlaselt aasta peale laiali, mistõttu on näiteks selle aasta esimese kümne kuuga sõlmitud peaaegu 100 tehingut vähem kui mullu, ehkki tehingute mediaanhind on samal ajal suurenenud 7,9%. Suuremad mahud realiseeruvad tõenäoliselt järgmisel aastal, mistõttu on tehingute mõttes tänavune aasta mõnes mõttes vaheaasta.

Oktoobris sõlmiti Pärnus 63 tehingut ning nende mediaanhind oli aasta madalaim, vaid 975 EUR/m2.

Loe edasi

Tallinna tuiksoonele kerkivad stiilsed kõrghooned

Tallinnasse Järvele kerkib stiilse arhitektuuriga, 18- ja 19-korruseline kaksiktorn, millest saab väärikas lisa juba piirkonda kerkinud kõrghoonetele. Kompleksi tuleb 195 korterit, lisaks äri ja kaubanduspinnad.

Eesti praeguse aja ühe tipparhitekti Martin Aunini poolt projekteeritud kaks ultramoodsat kõrghoonet valmivad Tallinna tuiksoonel Pärnu maanteel. Kerkiv sihvakas ja suurlinlik maamärk on palistatud erinevate klaaspindade ning katkematu rõdude lindiga, mis suundub dünaamiliselt kõrgusse ja avab hingematvaid vaateid igasse ilmakaarde.

„Kahtlemata on tegemist maiuspalaga neile, kellele meeldib stiilne arhitektuur ja mitmekesised vaated linnale, kõrghoonetele ja tuledesäras tänavatele,“ sõnab Järve Tornides kortereid müüv Uus maa Kinnisvarabüroo maakler Ave Klaser. „Pakkumisel on kahe- kuni viietoalised korterid, millest paljudel on rõdud. Tornide viimastel korrustel asuvad avarad penthouse-tüüpi korterid, mida ilmestavad vastavalt korterile kas katuseaknaga talveaed, pea kogu korterit ümbritsev rõdu või mõlemad.“

Suuremates korterites on majapidamisruum, külaliste tualett ning nn king-size magamistoad. Siseviimistluses kasutatakse heledaid, naturaalseid toone ning kvaliteetseid materjale.

Kogu kompleks valmib üldehituslikult üheaegselt. Kõigepealt, aastal 2020, saab sissekolimiseks valmis TORN2 ning tornide vaheline 2-korruseline büroo-, kaubandus- ja teeninduspindade osa ning seejärel TORN1. Hoonemahte ühendab soe kahekorruseline maa-alune osa, kus paiknevad erineva suurusega parkimiskohad ja panipaigad ning mõned tõstustega garaažiboksid. Parkimiskorrustele ja panipaikadesse pääseb liftiga.

Järve Tornid on väärikaks täienduseks Pärnu maantee ning Tammsaare ja Järvevana teede ristumiskohas, kuhu on juba kerkinud mitmeid sihvakaid elu- ja ärihooneid. Nii on sellest alast saanud omamoodi linnavärav ja suurem keskus, kuhu on koondunud elu, töö, kaubandus ja vaba aeg.

Järve Tornide arendaja on AS TTP, korterite müügiga tegeleb Uus maa Kinnisvarabüroo.

Rohkem infot projekti koduleheküljelt: https://jarvetornid.ee/

Loe edasi

Uus Maa Kinnisvarabüroo pakub nüüd ka juriidilist abi

Foto: Eduard Stogov

Uus Maa Kinnisvarabüroo laiendas oma teenuste portfelli juriidilise nõu pakkumisega kinnisvaraga seotud küsimustes.

„Uue teenusega alustamise tingis asjaolu, et erinevaid eluvaldkondi puudutavad juriidilised nüansid muutuvad aina keerukamaks. Nõnda ka kinnisvarasektoris,“ sõnas Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus. „Paljud meie kliendid vajavad abi ka juriidilistes küsimustes, millega advokaadibüroode uksi kulutada ei tasu või polegi mõtet. Meil on olemas know-how, hoiame hinna soodsa ning esmane nõustamine on tasuta. Kindlasti on see teenus oluline ka tulevase müügitehingu sujuvaks ettevalmistamiseks, et kui müüdava varaga võiks tekkida mingeid muresid, püüame need juba eos lahendada.“

Uus Maa Kinnisvarabüroo juristi Karlis Kolgi sõnul pakutakse klassikalist kinnisvara-alast õigusteenust, milleks on juriidilise nõu andmine, lepingute koostamine ja esindamine vaidlustes (nii kohtuvälistes kui ka kohtulikes). „Eeltoodu pole kindlasti limiteeritud nimekiri. Kuulame ära kõik palved ja kui need on seotud kinnisvarajuriidiliste küsimustega, siis pakume kliendile abi. Kui vaja, lahendame tõsisemad probleemid koostöös teiste pädevate institutsioonidega,“ lisas Kolk.

Rohkem infot Uus Maa poolt pakutavate juriidiliste teenuste kohta leiab siit: https://www.uusmaa.ee/hinnakiri/juriidiline-noustamine/

Loe edasi

Soovitus investorile: luksuslik üürikorter on katmata turunišš

Anni Arm, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Kui korteritesse investeerimine tähendab enamasti väiksemate, kuni kahetoaliste elamispindade soetamist, mida on lihtne üürile anda, siis tegelikkuses on turul nõudlus olemas ka suurte, uute ja luksuslikemate üürikorterite järele.

Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses, mis on Eesti kõige rahvusvahelisem piirkond, on potentsiaalseid suur- või luksuskorterite üürilisi väga erinevatelt elualadelt. Näiteks IT-valdkonnast, saatkonna töötajad ning erinevate projektidega seotud välismaalased, kes saabuvad Eestisse tööle koos perega. Klientuuri seas on ka perekonnad, kes on seni elanud üüritud eramajas, kuid soovivad nüüd korterisse asuda.

Uude ja suurde korterisse investeerimine pole päris kõigile. Pigem soovitaksin selliseid oste suurinvestoreile või ettevõtjatele, kes soovivad paigutada vaba raha ajatusse väärtusesse, kaitstes seda inflatsiooni ja kriiside eest.

 

Nõudlust ja nõudeid on palju

Võib öelda, et nii palju, kui on nõudlust, on ka kriteeriume, milline peaks üks suur ja luksuslik üürikorter välja nägema või mida pakkuma. Omanik võiks olla valmis keskmisest suuremaks paindlikkuseks.

Toon järgnevalt välja mõned olulisemad nõudmised, millega võiks arvestada, kui suurt korterit investeeringuks soetama asuda:

  • Kõige olulisem on korteri asukoht ning selleks on ikka Tallinnas kesklinn. Hinnatakse seda, et kõik on käe-jala juures ning töökohta on võimalik jõuda kiiresti ja mugavalt.
  • Maja peab olema uus või uuem ning kindlasti keskmisest väärikam, kõrgema klassiga. Ajalooline hoone peab olema renoveeritud ja seda täielikult, ehk siis esinduslik peab olema ka trepikoda ning muidugi hoone ümbrus.
  • Eelisseisundis on majad, milles on lift.
  • Korteri suurus 100+ ruutmeetrit, ehk 4 ja enam tuba.
  • Suurel korteril peab kindlasti olema 2 eraldi tualetti ning soovitavalt ka kaks duširuumi.
  • Kogu elamispind olgu ühel tasapinnal. Seda eelistavad paljud, aga eriti vanemas eas kliendid, kelle jaoks on ülioluline, et oleks mugav liikuda.
  • Sisekujunduses eelistatakse väärikat ja ajatut maitsekust, pigem minimalistlikku, kaasaegset ning ilma „vimkadeta“ lahendusi. Värvigamma olgu rahulik ja soe.
  • Üldiselt on nõutav panipaiga olemasolu. Tihtipeale omavad rahaliselt võimekamad kliendid rohkem isiklikke asju, mistõttu on ülioluline nende hoiustamise võimalus.
  • Omanik võiks arvestada, et vajadusel peab ta korteri juurde kuuluva mööbli ära viima, sest klientidel on tihtipeale oma mööbel. Muide, osa üürilisi on, sõltuvalt olukorrast, nõus omaniku mööbli hoiustamise kulu lisamisega igakuisele üürisummale.
  • Asukoht vaiksemal tänaval. Suur ja luksuslik korter võib kaotada oma hinnas ainuüksi seetõttu, et asub lärmaka magistraali ääres.
  • Eelistatumad piirkonnad Tallinnas on vanalinna vaiksemad osad, Roosikrantsi, Kentmanni ja Kaupmehe tänavad ja Kadrioru kivimajad. Siia võib lisada ka mõned uued majad, mis asuvad veidi kesklinnast eemal, näiteks Pirita pool ning pakuvad avaraid vaateid merele ja linnale.

Ning alati tasub kalli korteri puhul nõu pidada ka spetsialistiga, et välja uurida, milline võiks olla ühe või teise korteri üürisumma ja ka aastane tootlus, et investeering ikka asja ette läheks.

Loe edasi

Puust ja punaseks: Mida pidada silmas kinnisvara ostmisel?

Marina Hodus, Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler
Kinnisvara soetamine on tõsine ja suur teema, mis esmapilgul võib tunduda hirmutav ja ülikeeruline. Kui aga järgida kindlaid tegevusi, siis muutub ostuprotsess hoopis arusaadavamaks ja lihtsamaks. Nii toongi teieni põhilised asjad, mida võiks teha ja millele tähelepanu pöörata, kui otsustate selle protsessiga alustada.

 

Eeltöö

Mida põhjalikumalt te mõtlete läbi oma vajadused ja ootused, seda lihtsam on orienteeruda kuulutuste massis. Samas ei tasu loota, et leiate ideaalse kodu. Kohe alguses tehke endale selgeks mis korteris/majas kindlasti olema peab ning mille peale võib silma kinni pigistada. Eeltöö hulka kuulub ka konsultatsioon pangas. Oma laenuvõimalusi peab teadma, et mitte kulutada asjata enda ja teiste aega. Täna on esmase info saamine laenuvõime kohta imelihtne, selleks peab olema ainult arvuti ja internet. Oleme ikka e-riik!

 

Objektide ülevaatamine

Ärge plaanige korraga rohkem, kui 3 korteri vaatamist. Liiga palju infot korraga ei jää meelde ja hiljem lähevad detailid lihtsalt segamini. Et midagi ei läheks meelest, koostage endale nimekiri küsimustest. Tehke märkmeid.

 

Küsimuste esitamine

Neist olulisimad on: millal viimati tehti remont (kas on tehtud ümberehitusi), mis ilmakaares on aknad, kes on naabrid, mis on müügi põhjus, kui suured on kommunaalkulud (kindlasti küsige näha arvet), kas ühistu on aktiivne, mis korterisse sisse jääb, kui kiiresti korter vabaneb, kas on olemas keldriboks, kuidas lahendatud parkimine.

 

Maja seisukord

Kui korteri viimistlus sõltub omanikust, siis maja seisukord sõltub sellest, kui tugev on ühistu, aga veelgi tähtsam on, kas elanike vahel valitseb üksmeel. Remonditud maja, puhas trepikoda, haljastus ja korraldatud parkimine räägivad sellest, et kord on majas. Nüüd tuleks uurida, mis see teile maksma läheb. Teisisõnu, kas majal on laen ja kui suur see on. Lisaks, pangad pööravad aina rohkem tähelepanu sellele, kas renoveeritud majal on olemas ka kasutusluba. Te saate seda ise kontrollida Ehitisregistrist (EHR), mis on avalik.

 

Korteri seisukord, kas ja kuidas on tehtud remont

Kindlasti tasub uurida, kas see on kosmeetiline remont või põhjalik renoveerimine, mille käigus on vahetatud ka seinte sees asuvad kommunikatsioonid (näiteks elektrijuhtmestik). Samuti uurige, kas korteris on tehtud ümberehitusi. Kui jah, siis kas need on seaduslikud ja dokumenteeritud. Näiteks, kõige levinum ümberehitus on seina mahavõtmine köögi ja elutoa vahel, mis praeguste laenureeglite järgi nõuab projekti olemasolu. Kui on maha võetud kandev sein, siis on vaja ehitus- ja kasutusluba. Õnneks on kõik võimalik vormistada ka tagantjärgi, aga see nõuab aega ja raha.

 

Juriidilised küsimused

Esiteks, kas korteri sihtotstarve on eluruum või mitteeluruum, näiteks külaliskorter. Pangad väljastavad kodulaenu ainult eluruumidele, teiste puhul on laenutingimused hoopis muud (suurem sissemakse, kõrgem intress).

Teiseks, kas korter on korteriomand või kaasomand. Kaasomand, millele on vormistatud notariaalne kasutuskord, on aktsepteeritav pankade poolt ja selle ostuks saab taotleda kodulaenu. Kaasomandi puhul on teistel kaasomanikel ostueesõigus, mis realiseerub harva. Üldjuhul on kaasomanikud enne avalikku müükipanekut sellest juba teadlikud.

Kolmandaks, millised on omandisuhted. Kui tegemist on pärandavaraga, siis peab olema vormistatud pärimistunnistus. Kui on ühisvara, siis peab olema selge, kas mõlemad abikaasad on müügiga nõus. Hea on, kui korterit müüb pädev maakler, siis on kõik juriidilised nüansid kontrollitud.

 

Tehinguga kaasnevad kulud

Teid ootavad järgmised väljaminekud: hindamisakt ca 200-300 € (sõltub objektist), laenulepingu tasu 1% laenusummast, notaritasud, riigilõiv. Täna annavad pangad laenu 80-85% ulatuses korteri hinnast. Ehk, teil peab olema oma raha 15-20%. Kui sellist summat ei ole, siis sobib ka lisatagatis, näiteks vanemate korter. Sellisel juhul on vajalik hindamisakt tellida ka sellele korterile.

Need olid siis põhilised punktid, millele tähelepanu pöörata. Sõltuvalt objektist või huvidest, võib lisanduda veelgi uusi nüansse. Kui aga tunnete, et eelnevalt kirjeldatu oli liiga keeruline või paistab liigselt aeganõudev, siis võib alati pöörduda ka spetsialisti poole. Maaklerid tegelevad ka ostuklientidega.

Artikkel ilmus ajalehes Äripäev 17.10.2018.

Loe edasi
content top