content top

Uus Maa blogi asub nüüdsest uues kohas

Hea lugeja!

Uus Maa blogi on nüüdsest kättesaadav aadressil https://uusmaa.ee/uudised/

Käesolev blogi enam ei uuene ning eksisteerib vaid arhiivina.

Seega, pane brauseri järjehoidjasse uus aadress https://uusmaa.ee/uudised/ ja kohtume seal!

Meeldivat koostööd soovides,

Uus Maa Kinnisvarabüroo

Loe edasi

Soovitus investorile: nõudlus Harjumaa üürikorterite järele üha kasvab

Carol Saarik, Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa maakler
Tallinna lähiümbrus ja Harjumaa kogub üha enam populaarsust nende seas, kes soovivad soodsamat hinda ja elada kärarikkast linnast eemal. Kui mõnesse lähivalda omale kodu soetamine on tavaline, siis sinna investeerimine mitte eriti. Aga sellele tasuks mõelda, sest nõudlus pealinna ümbruse üürikorterite järele on palju suurem kui pakkumine.

Harjumaa korteriturg on jätkuvalt aktiivne ning paljuski Tallinna mõjul ka üha olulisemaks muutuv. Olgu põhjuseks siis pealinna kõrgem hinnatase või omavalitsuste kiirelt paranev võimekus pakkuda head elukeskkonda ja taristut. Järjest enam noori peresid valivad elamiseks Tallinna või muu suurema linna asemel just mõne Harjumaa keskuse (Keila, Saku, Saue, Viimsi jne), kus on rohelisem, rahulikum ja kõik vajalik olemas.

Samuti paistab ostjaskonnas silma grupp, mille moodustavad lapsed, kes soetavad oma suureks jäänud eramutest väljakolinud vanematele või vanavanematele väiksemaid mugavaid kortereid. See ostjaskond uurib tihti ka korteri ja piirkonna tulevikuperspektiive, näiteks selleks, et aru saada, milline võiks kaugemas tulevikus olla korteri üüritulu.

Kui korter on heas seisukorras ja sissekolimiseks valmis ning hind on mõistlik ja vastab turutasemele, läheb see kaubaks väga kiiresti ja tahtjaid on mitu.

 

Harjumaa ootab investoreid

Ülalmainitu kõrval paistab silma, et korterite ostmine investeeringuks Tallinna-lähedastesse omavalitsustesse pole sugugi levinud. Harjumaa on selles osas küllaltki „katmata“ ning nõudlus üürikorterite järele on suurem kui pakkumine.

Nõutumad piirkonnad jäävad sinna, kus on rohkem töökohti, hea transpordiühendus, väljakujunenud infrastruktuur ning koolid ja lasteaiad. Popimad kohad on Keila, Saku, Saue, Laagri, Tabasalu, Peetri, Kiili ja Viimsi. Vaadates portaale, siis näeb, et nii mõneski loetletud piirkondadest on saadaval vaid mõni või lausa üks üürikorteri pakkumine.

Piirkonnad, kuhu investeerimise eesmärgil kortereid enam ostetakse, on Keila ja Peetri. Põhjused on siin enamjaolt samad, mis oma kodu soetamisel ja neid nähakse perspektiivsetena. Keilast räägitakse juba pikemat aega kui Tallinna eeslinnast ja Peetri on seda niigi, omades suurepärast ühendust kesklinnaga.

 

Otsitakse kahetoalisi korralikke kortereid

Harjumaa üüriturul on enimnõutud kahetoalised korterid, kuid hooajaliselt võivad populaarsemad olla ka ühe- ja kolmetoalised korralikud korterid.

Kahetoaliste korterite üürihinnad Harjumaa keskustes algavad 350 eurost ja kohati jõuavad välja suisa 500-550 eurole kuus. Kallimate üürihindadega piirkonnad on Viimsi ja Peetri ning soodsamad 2-toaliseid korterid leiab näiteks Keilast, Tabasalust ja Sakust. Kindlasti võib väiksemates keskustes leida veelgi hinnaga kortereid.

Üürihindade keskmine tase sõltub paljuski sellest, kui suure hulga moodustavad turul uued korterid. Neid on praegu enim Peetris ja Viimsis. Samas on arendustegevus hoogustunud ka mujal ning kvaliteetseid, uusi ja tihti ka liftiga maju on pakkumisele tulemas kõigis Tallinna lähivaldades.

Seega, kokkuvõtteks, soovitan investoreil vaadata ka Tallinnast välja, sest nõudlus lähivaldade üürikorterite järele on kasvamas. Ühelt poolt meeldib inimestele elada rahulikumas piirkonnas, aga teisalt tekib linna ümbrusse juurde ka töökohti, kuna toomist ja laondust viiakse pealinnast tasapisi välja.

Loe edasi

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas esimesena Eestis korterite müüki virtuaalreaalsuses

Istud diivanil ja paned virtuaalreaalsus- ehk VR-prillid pähe. Kahe nupuvajutusega jõuad sa menüüs kohta, kust saad endale välja valida sobiva kodu, millega lähemalt tutvuda. Käid virtuaalses kodus mööda tube ringi, uurid põhiplaani, imetled vaateid ja muid pisidetaile ning valid välja korteri siseviimistluse.

Nii kirjeldab päris kodu ostmist virtuaalreaalsuse abil Uus Maa Kinnisvarabüroo digiturundusspetsialist Taavi Altpuu.

 

Kas VR on kinnisvarasektoris tulevik või juba tänapäev?

Virtuaalreaalsus on kinnisvara soetamise uus normaalsus juba lähiajal. Ja meil kui kinnisvarabürool tuleb selliste lahenduste väljatöötamisega tegelema hakata nüüd ja praegu. Kui kliendid seda enne meid ise nõudma hakkavad, oleme juba hiljaks jäänud.

Otsustasime selles valdkonnas olla Eestis teerajajaiks ja tegime Järve Tornide uusarenduses virtuaalreaalsuse simulatsiooni kõigile kättesaadavaks ja järeleproovitavaks.

 

Mida virtuaalreaalsus inimestele otsustusprotsessis juurde annab?

Kõige suurem kasutegur tuleb VR-prillide puhul välja uusarendusprojektide juures. Inimestel puudub tihtipeale arusaam sellest, milline nende uus kodu tegelikult välja nägema hakkab. Kliendile näidatakse jooniseid, kuid reaalne ettekujutus tulevasest elukeskkonnast – ruumilahendusest, asukohast ja vaadetest – jääb puudulikuks. Virtuaalreaalsus aitab uusarenduste puhul “põrsas kotis” ostu elimineerida, sest see annab võimaluse koduga tutvuda enne, kui see reaalselt valmis saab.

 

Mis vahe on aga virtuaalreaalsusel ja juba praegu eksisteerival virtuaaltuuril?

Virtuaalreaalsust ei tohi segamini ajada virtuaaltuuriga. Virtuaalreaalsus on simulatsioon, mis kujutab reaalmaailmavälist keskkonda, milles on võimalik ringi liikuda. Virtuaaltuur kujutab aga staatilist olemasolevat maailma.

Hea võrdluse saame tuua 3D piltide ja fotode vahel. 3D pildid kujutavad Sulle elukeskkonda, milline see välja nägema hakkab kui see valmis saab. Fotod aga kujutavad praegust ehk hetkelist keskkonda.

 

Kinnisvaraga võib virtuaalselt tutvuda nii kodus, kontoris kui isegi lennujaamas?

Mis nii maakleritele kui ka klientidele meeldib, on see, et virtuaalreaalsust ei pea tänapäevase tehnoloogia juures katsetama ainult kinnistes ruumides ja ühes kindlas asukohas. Näiteks Järve Tornide virtuaalreaalsuse puhul võtsime me kasutusele Oculus Quest VR peaseadme, mis võimaldab kuvada inimestele virtuaalkogemust asukohast sõltumata.

 

Milline on inimeste reaktsioon virtuaalreaalsust kasutades?

Viimaste demonstratsioonide põhjal on kõrvu jäänud laused “reaalsem kui tegelikkus”, “nagu vaataks päriselt aknast välja” või et “ma ei julge rõdule minna, ma kardan kõrgust!”. Võimalus valida sobiv siseviimistlus tõstab klientide emotsiooni veelgi. Valida saab sanruumide, uste ja põranda värvilahendusi.

 

Milliseid võimalusi pakub virtuaalreaalsus tulevikus?

Lisaks siseviimistlusele on tulevikus virtuaalreaalsust kasutades võimalik välja valida juba sobiv sisekujundus. Näiteks saab oma suva järgi paigutada diivanit, köögimööblit, valgusteid ja muid sisekujunduselemente. Teisisõnu saab koduotsija parema ostukogemuse, mis tõstab emotsiooni ning aitab teha kaalutletud otsuse uue kodu valimisel.

Kui hetkel on võimalik inimestel proovida Järve Tornide virtuaalreaalsust kolme erineva põhiplaani ja vaadetega korteril, siis eesmärk on luua uusarenduste puhul eraldiseisev portfoolio. Ja laiemalt, kui hetkel veel enamasti tutvustatakse objekte PowerPointi abil, siis varsti lükkab virtuaalreaalsus sellise esitlusviisi kõrvale.

 

Millal on oodata Eestisse esimest virtuaalreaalsus kinnisvaraportaali?

Kinnisvarakuulutuste ümberkolimine virtuaalreaalsusmaailma võtab aega, sest praegu ei ole see veel majanduslikult kuigi otstarbekas tegevus.

Kui kaua veedab keskmine eestlane tänasel päeval aega oma nutitelefonis ja võrdluseks – kui kaua teeb ta seda virtuaalreaalsuses? Nutitelefoni kasutas 2017.aastal keskmine eestlane ligi 4 tundi päevas (Kantar Emor TNS Meediapäeva uuring) ja virtuaalreaalsust ei kasutatud praktiliselt üldse. Kuid, ajad on muutumas. VR-prille ostetakse juba kodudesse ning rääkimata sellest, et samal tehnoloogial põhinevad mängutoad on ka meil aina enam populaarsust kogumas.

 

Millisesse situatsiooni paneb virtuaalreaalsustehnoloogia kinnisvarasektori?

See paneb meid oma äriprotsesse efektiivsemaks muutma, innovatiseerima ja uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma. Lõppkokkuvõttes ei muuda see ainult kinnisvara ostu- või müügiprotsessi – see aitab tõsta ka personali professionaalsust, pakkudes näiteks interaktiivsete koolitussüsteemide loomist.

 

Nii et virtuaalreaalsus kinnisvara- ja laiemalt üldse äris, on tulemas, et jääda?

Jah. Innovatsioon ei lõppe iial. Kes sellele rongile ei hüppa, jääb sellest maha ning mida kauem venitada, seda raskem on see rong kätte saada ja vagunisse tagasi ronida. Virtuaalreaalsus on üks neist vaguneist ja meie sõidame sellel kindlalt kaasa.

Järve Tornide virtuaalreaalsust saab proovida registreerides end arenduse veebilehel www.jarvetornid.ee või kirjutades jarvetornid@uusmaa.ee

Pärast registreerimist võtab maakler kliendiga ühendust ja siis lepitakse kohtumine kokku. VR kogemust saab proovida endale sobivas asukohas, leppides kokku mõlemale osapoolele sobiva kellaaja. Kohtudes on meie poolt olemas peaseade ja inimene saab virtuaalkogemust järele proovida. Järve Tornide virtuaalreaalsust saab proovida ainult Uus Maa Kinnisvarabüroo VR-prillidega.

Loe edasi

ÜLLATAV: Tallinna osakaal korteritehingutes väheneb

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Juunikuu järel lukku löödud I poolaasta näitas, et kinnisvaraturul toimub hinnakasv suuremas osas Eestis sõltumata vara liigist. Hoolimata sellest, et kõik tehingud pole veel laekunud, on poolaastate omavahelises võrdluses sõlmitud ligi 50 korteritehingut enam kui mullu ning 400 tehingut korteritega enam kui 2017. aastal.

Huvitav on seejuures nende tehingute osakaalude muutus: eelmise aasta esimesel poolaastal sõlmiti Tallinnas 44,9% korteritehingute koguarvust, tänavu aga 42,1% tehingute koguarvust. Tehingute stabiliseerumisele Tallinnas viitab ka tunduvalt volatiilsem kuupõhine statistika, mis annab aimu sellest, et Tallinnas on tehingute arvu kasvulagi lähemal kui väljaspool pealinna, eriti võrdluses ülejäänud Harjumaaga.

Esimesel poolaastal sõlmiti korteriomanditega esialgsetel andmetel 11 146 tehingut, mida oli rohkem kui 2017. (10 747 tehingut) või 2018. aasta I poolaastal (11 103 tehingut). Tõenäoliselt on positiivne muutus suuremgi, sest pärast eelmise kuu kommentaari kirjutamist lisandus mais üle 350 tehingu. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga suurenes korteritehingute arv viies maakonnas, kõige suurem kasv oli üllatuslikult Ida-Virumaal (+125 tehingut), ehkki energeetikasektorist tulevate negatiivsete uudiste valguses on seal aasta II poolel pigem oodata turu rahunemist.

Võrreldes tehingute arvuga, kus me pigem näeme stabiilset arengut, pole kuni palgakasvu rahunemiseni oodata kindlust ka kinnisvarahindade osas. Esimesel poolaastal oli Eestis korteritehingute mediaanhind 1360 EUR/m2, mullu samal ajal 1347 EUR/m2. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga langes tehingute mediaanhind vaid kahes maakonnas (Ida-Viru ja Võru), samas kui enamikes maakondades oli selle kasv vahemikus 50-100 EUR/m2.

Kõrgeim oli mediaanhind Harjumaal (1743 EUR/m2), millele järgnesid Tartumaa (1343 EUR/m2) ja Pärnumaa (1042 EUR/m2). Hoolimata hinnakasvust, on enamike maakondade hinnatase endiselt väga madal, jäädes valdavalt alla 300 EUR/m2. Positiivsed muutused maakondlikult kinnisvaraturult on aga enam kui oodatud, kuna kinnisvara kallinemine ei viita seal ainult hinnakasvule, vaid laiemale regionaalpoliitilisele arengule. Statistiliselt kõrgem hind võib tähendada ka näiteks seda, et valdavalt pakutavate remontivajavate korterite kõrval jõuavad tehingusse ka paremas seisukorras korterid, mille ostjaskonna hulgas on noorte arv, kes seostavad oma tulevikku selle maakonnaga, kindlasti kõrgem kui tavapäraste korteritehingute puhul.

Taolised arengud võiksid väikelinnadele sisendada kindlust, et noorte ja tegusate inimeste väljarännet õnnestuks kontrolli all hoida. Võrreldes mullusega oli aktiivsem ka majade ja suvilate turg. Tehingute arv suurenes poolaastate lõikes majade turul ligi 80 võrra (1193→1270) ning suvilaturul ligi 20 võrra (412→430). Majade keskmine hind oli 2019. aasta I poolaastal ligi 114 000 eurot ja suvilatel ligi 41 000 eurot, samas kui mullu olid arvud vastavalt ca 105 500 ja 35 500 eurot.

 

Tehingute hulk tavapärane

Suurematest linnadest olid arengud üsna tavapärased: võrreldes eelmise aasta I poolaastaga taandus Tallinnas korteritehingute arv ligi 300 võrra (4983→4694), ent siinkohal tuleb veelkord meelde tuletada, et tegemist on esialgsete tehingute arvuga.

Tartus toimus kerge langus (931→896), samas kui Pärnus toimus eelmise aasta madala võrdlusbaasi kõrval oodatud tõus (397→459). Narvas on korteritehingute arv püsinud stabiilsena – 2017. aastal sõlmiti seal I poolaastaga 391 tehingut, 2018. aastal 332 tehingut ja 2019. aastal 378 tehingut.

 

Uusarendused hoiavad Tallinna hinnataset

Tehingute mediaanhind pole Tallinnas langenud ning pigem iseloomustab pealinna näitaja kiirelt kerkinud pakkumishindade tulemit – esimese kuue kuuga oli korteritehingute mediaanhind 1847 EUR/m2, samas kui mullu oli see ligi 100 EUR/m2 vähem. Uusarendusturg hoolitseb ka edaspidi selle eest, et Tallinna näitajad kerkivad. Hoolimata ostuaktiivsuse kergest langusest ja kiirest hinnatõusust on ostuaktiivsus endiselt tugev.

Tartus oli korteritehingute mediaanhind I poolaastal 1420 EUR/m2 (mullu 1361 EUR/m2) ja Pärnus 1248 EUR/m2 (mullu 1171 EUR/m2). Vaid Narva ei suutnud mullust ja tunamullust tulemust parandada: ligi 400 EUR/m2 suuruselt tasemelt langes tehingute mediaanhind I poolaastal 375 EUR/m2-ni.

Loe edasi

Uuendamata energiamärgis võib kodulaenule kriipsu peale tõmmata

Kristiina Aderov, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Korterelamu õige energiamärgis ehitisregistris on oluline nii müüjale kui ostjale. Vaid üks väike ebatäpsus võib KredEx-i abil laenu võtta sooviva pere tulevasest kodust ilma jätta.

Kõnealune laenukäendus on populaarne nende hulgas, kes soovivad kodu osta, ehitada või hoopis olemasolevat elamist rekonstrueerida, kuid kel puuduvad lisatagatised või kes soovivad vähendada kodulaenu esmast sissemakset. Nii on võimalus saada laenu 10% omafinantseeringuga ja omades 10% sissemakset, puudub vajadus kasutada lisatagatist.

KredEx-i kodulehe andmeil kvalifitseeruvad laenukäendusele viis sihtgruppi: noored pered, noored spetsialistid, Kaitseväe või Kaitseliidu veteranid, tagastatud eluruumis elavad üürnikud ja energiatõhusa eluaseme omandajad või selle energiatõhusaks rekonstrueerijad.

Kõige suurem laenukäenduse sihtgrupp ongi just see viimane, energiatõhusaid hooneid puudutav, ning sellega on tekkinud üks paras bürokraatlik probleem. Minuni, rääkimata staažikamatest kolleegidest, on jõudnud hulk kliente, kes sooviksid kasutada seda käendust, aga korter jääb ostmata, sest maja energiamärgist ei ole registris uuendatud.

 

Probleem registris

Selleks, et energiatõhusa eluaseme omandajaks kvalifitseeruda, on kehtestatud nõue, et korterelamu peab olema vähemalt energiamärgisega C. Hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses seisab, et nende järgimine ei ole nõutav näiteks muinsuskaitse all olevates elamutes või siis hoonete puhul, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas. Vastavalt ehitusseadusele on energiamärgise kehtivusaeg kümme aastat.

Probleem on aga selles, et omal ajal, kui energiamärgis muutus kohustuslikuks, väljastati näiteks kortermajale klass „E“. Hiljem on maja kapitaalselt renoveeritud ja soojustatud, aga energiamärgise muutmiseks taotlust ei esitatud ning ehitisregistris vaatab vastu ikka see sama „E“. Tihti pole ühistutel muudatuseks huvi, sest see ei anna korteriomanike enamusele suurt midagi juurde. Huvi on ainult neil, kes soovivad oma korterit müüa ning pakkuda seda võimalikult laiale ostjaskonnale.

Nii jääbki kaks võimalust. Esiteks, oodata, kuni kümme aastat saab täis, misjärel määratakse uus energiaklass või teiseks, kutsuda kokku ühistu koosolek ning loota, et muutmise poolt hääletaks vähemalt pooled omanikud. See kohustaks ühistut uut energiamärgist taotlema. Muide, varem piisas, kui üks korteriomanik muudatust soovis, kuid see määrus enam ei kehti.

Nii soovitangi korteriühistutel asja tõsiselt võtta ja muutmisotsus vastu võtta ning asi lõpule viia. Lisaks võiks jälgida, et juba rekonstrueerimise projektis oleks uue märgise saamine fikseeritud. KredEx’ile soovitaksin aga veidi paindlikkust – kui ikka on näha, et maja on täielikult uuendatud, tasuks järele uurida, kas vana märgis on senimaani kirjas vaid seetõttu, et keegi pole võtnud vaevaks seda muuta.

Lihtsalt kahju on, kui kellelgi jääb kodu ostmata vaid seetõttu, et ühes registris on üks täheke muutmata jäänud.

Loe edasi
content top