content top

Kõrge ehitushind ei õigusta ebakvaliteetset remonti

Egon Juhanson, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
Viimaste aastate hoogsa kinnisavaraturu üheks lahutamatuks osaks sai remontivajavate korterite nn flippimine, ehk kapitaalremontimine edasimüügi eesmärgil. Nüüd, mil ehitushinnad on pidevalt kasvanud ja kasumimarginaalid vähenenud, on üha suuremaks probleemiks saanud ehitustööde kvaliteet.

Flipitud korter on aastaid olnud suurepäraseks võimaluseks neile ostjaile, kes ei jaksa päris uut korterit osta või ei taha remondiga tegeleda. Samuti on niisugune korter olnud heaks investeeringuks üüriäris. Flipitud korter tähendab enamasti standardeset, kõigile sobivat siseviimistlust, uuendatud kommunikatsioone ja tihti ka köögimööblit. Väga mugav võimalus, eks ole.

Ehitushindade pidev kasv ja töökäte vähesus, millele lisandub ka üleüldine hinnatõus, on flipitud korterite pakkumishindu pidevalt kergitanud. Veel enam, kuna kasumimarginaalid vähenevad ning head ehitajat on aina raskem leida, on hakanud kannatama ka osade korterite kvaliteet. Nii on turule tekkinud kõrge hinna, kuid „üle jala“ tehtud remondiga korterid, millele ostjaid ei kipu olema ning mis viivad ka korralike flippijate mainet allapoole.

 

Kvaliteet ei tohi kannatada

Kindlasti on oma osa ka asjaolus, et remontivajavaid kortereid on saadaval vähe ning nende hinnad on kallid. Siis üritatakse väikese remondisummaga hakkama saada. Tulemuseks on aga ostjate pettumus, leviv halb maine ja teiste kartus osta renoveeritud kortereid.

Kui flippida, siis korralikult. Projekt tuleb põhjalikult läbi mõelda, saamaks aru, kas turuhinnale vastavat kvaliteeti on üldse võimalik saavutada. Ostja soovib saada lihtsat, aga korralikku viimistlust, renoveeritud kommunikatsioone ning enamasti ka köögimööblit koos töökindla tehnikaga. Keegi ei eelda luksust, kuid järeleandmisi ühe või teise asja kvaliteedis ostja ei aktsepteeri.

Renoveeritud järelturukorter on olnud heaks alternatiiviks uuele korterile ja nii peaks see olema ka edaspidi. Samuti peavad pakkumishinnad vastama seisukorrale – remontivajavatel korteritel on oma hind, renoveeritutel oma ja uutel oma hind. Et turuhinnad ja muud kulud muutuvad ja mõjutavad teineteist, on ka flipitud korteri pakkumishind muutumises. Küll aga ei tohi seetõttu muutuda pakutava korteri kvaliteet.

Kommentaari

Loe edasi

Kinnisvaraturu väga headest aegadest on saamas head ajad

Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
Mitmed erinevad indikaatorid nagu tarbijate kindlustunde ja uute eluasemelaenude mahu vähenemine ning aeglasema majanduskasvu prognoos viitavad sellele, et kinnisvaraturul on väga headest aegadest saamas head ajad.

Veebruar jätkas jaanuariga sarnases rütmis, mis tähendab taaskord seda, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga tehingute arv vähenes, mediaanhinna tõus oli aga väikeses kasvus. Üle kogu Eesti sõlmiti 1563 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli 144 võrra vähem kui eelmise aasta veebruaris. Aasta esimese kahe kuuga on 2019. aasta juba 237 korteritehinguga miinuses. Tehingute mediaanhind oli 1355 EUR/m2, mida oli 1,7% enam kui möödunud aasta samal perioodil.

Kõige enam on tehingute langus mõjutanud neid piirkondi, kus uusarendusturg on aktiivsem olnud – näiteks Tallinna linnas on aasta esimese kahe kuuga tehingute arv vähenenud enam kui 150 võrra. 2019. aasta veebruaris sõlmiti Tallinnas 674 korteri ostu-müügitehingut, mullu sõlmiti aga 771 tehingut. Suur tehingute arvu langus on tulnud ka kõrge võrdlusbaasi tõttu. Teatavasti saabus suurem tehingute langus eelmise aasta III ja IV kvartalis, mistõttu on tänavuse aasta II pool tõenäoliselt mullusest tugevam.

Hinnatõus ning väga tugev nõudlus pole lubanud toimunud tehingute hinnal aga langeda – veebruaris oli korteritehingute mediaanhind pealinnas 1814 EUR/m2, mullu samal ajal oli antud näitaja 1776 EUR/m2.

Teistes suuremates linnades on muutused olnud laugemad – Tartus oli uusarenduste tehingute arvu vähenemise tõttu suurem langus toimunud jaanuaris, veebruaris sõlmiti mullusega võrreldes 7 tehingut enam ning tehingute mediaanhind oli 5,7% mullusest kõrgem. Seega sõlmiti Tartu linnas 121 korteri ostu-müügitehingut, tehingute mediaanhind oli 1420 EUR/m2.

Pärnus oli tehingute arv ja mediaanhind mullusega võrreldes üsna sarnane – veebruaris sõlmiti 57 tehingut, mida oli 2 võrra vähem kui mullu samal ajal. Müüdud korterite mediaanhind oli 1189 EUR/m2, mis oli 3% kõrgem kui eelmise aasta veebruaris.

Narvas on aasta algus korteritehingute arvu põhjal üsna sarnane eelmise aasta sama ajaga. Kui jaanuaris sõlmiti 13 tehingut rohkem, siis veebruaris jäi turg 15 tehinguga miinusesse. Ehkki korterite pakkumishind on enam kui aasta püsinud väga sarnasel tasemel, on pakkumiste arv langenud, mis viitab sellele, et vähem on neid, kes loodavad, et nad müüvad oma kinnisvara soovitud hinnaga maha. Veebruaris oli korteritehingute mediaanhind 344 EUR/m2, mullu samal ajal aga 414 EUR/m2.

Kommentaari

Loe edasi
content top